suursaavutus ja näitas rahva musikaalsust, teiselt poolt ka organiseerijate mõju ja osavust. Soomlane J. R. Aspelin pidi avameelselt tunnistama: "Meil Soomes poleks säärast asja sugugi mitte nõnda kerge korda saata." 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud " elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud" Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest. Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F
Soomlane J. R. Aspelin pidi avameelselt tunnistama: "Meil Soomes poleks säärast asja sugugi mitte nõnda kerge korda saata.". (4) 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Vaata lisa 2. (4) 4. Esimese laulupeo tähtsus Esimene Eesti üldlaulupidu tõstis eestlaste rahvustunnet
organiseerijate mõju ja osavust. Soomlane J. R. Aspelin pidi avameelselt tunnistama: "Meil Soomes poleks säärast asja sugugi mitte nõnda kerge korda saata.". 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Repertuaar Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest
Teine raamat on jaotatud viieks eraldi peatükiks. Esimene peatükk räägib abieluõigusest, teine vöörmundri ametõigusest, kolmas peatükk omandiõigusest, neljas pärimisõigusest ning viies peatükk lepinguõigusest. Kolmas raamat, mis on ühtlasi ka kõige pikem seaduse osa, on Eestimaa talurahva politseiseadus. Raamat on jaotatud kolme peatükki: esimeses peatükis on sätted politseikohtu kohta, teises üleüldised sätted politsei kohta (küla viljaaitadest, vallalaekast, hoolekandmisest ja kõrtsidest) ning kolmas peatükk sisaldab sätteid karistamise kohta. Neljas ehk viimane raamat sisaldab talurahvakohtu seadusesätteid. Raamat on jaotatud kahte peatükki, millest esimene räägib kõikidest Eestimaa talurahva kohtutest ning teine kohtupidamise viisidest. Neljale raamatule järgneb kaks lisa, millest esimene räägib õpetustest nekrutiandmise kohta ning teine sellest, kuidas mõista kohut, kui inimeste arv on suurenenud. 1816
annaabi.ee 
