Olulised kaitseväärtused ● Pärandkultuurmaastikud, mis kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. ● Umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp. ● Kolmandik Karula kõrgustikust. Vaatmisväärsused ● Ähijärv, Suurim rahvuspargi järv kesmine sügavus 5.5 meetrit. ● Suured sood ● Üle neljakümne järve ● Põliselanikud ja talud ● Karula külastuskeskus Ähijarve ääres Omanikud, hoolekandjad ja veel fakte ● Valitseb keskkonnaamet ● Korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ● 1979. aastal tehti maastikukaitsealaks. ● Rahvuspargiks tehti alles 1993. aastal. Aitäh kuulamast ja vaatamast! Kasutatud kirjanudus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Karula_r ahvuspark ● http://www.keskkonnaamet.ee/? lang=karula Kuppelmaastiku vaade Rebasemõisa torn Karula kaart Veel karula maastikku Karula kaart
Mõnuainete pruukimine toob endaga paratamatult kaasa sekeldusi,arusaamatusi ja probleeme. Kõige enam on ette tulnud tülisid ja arusaamatusi, lahkhelisid sõprade ja kasvatajatega. (Loog 63-78) 14 9. Kokkuvõte Ükski lastekodu pole võimeline asendama täisväärtuslikku kodu kuitahes head seal olmetingimused on ning kui tahes head ja lahked on hoolekandjad. Ükski hoolekandja pole võimeline tingimusteta armastama kõiki kasvandikke. Seetõttu oli hea teada saada, et sotsiaaltöötajatel pole niisama lihtne määrata lapsi kodust hoolekandeasutusse. Samas on kurb tõdeda, et paljudel juhtudel on see lapse heaolu nimel ainuvõimalik lahendus. Õnneks toetab riik nii lapsi kui ka võimalikke uusi vanemaid, et lapsed saaksid endale kindlasti kodu, mida väärivad.
Algul vihati, pilgati ja teotati ka vennastekoguduse vendi kui sakslasi. Vennad aga suhtusid kohalikku rahvasse ühes nende paganliku ohvrikultusega tõsiselt ning muutsid Jeesuse vereohvrist jutlustades nende meelsust.22 Eelpool kirjutatu soosis põlisrahvusest vennakeste usulis- kultuuriliselt lõimumist hernhuutlastega. Vennastekoguduses toimunud eestlaste ja sakslaste integratsiooni soosis ka asjaolu, et Saksamaalt saabunud hoolekandjad ja hernhuutlastest baltisaksa aadlikud vaatasid vähemalt palvemajades rahvuslikest ja seisusevahedest mööda ning väärtustasid hingehoidliku töö kaudu inimlikku lähedust. Niisugust vaimulikul osadusel 18 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 31. 19 Samas, 33. 20 Villem Reiman. Eesti ajalugu. Tartu 2014, 122. 21 Voldemar Ilja. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal. Helsinki 1995, 41. 22 P. Neustupny, Hernhuutliku vennastekoguduse, 2.
annaabi.ee 
