kus lapsed viibisid vaid õppetöö ajal..
1930ndatel kohaldati õigusrikkujatele mõjutusvahendina laste töökolooniasse suunamist.
Nõukogude Eesti perioodil võis käitumisprobleemidega noori suunata erikasvatusasutusse,
mille hulka kuulusid erikool ja erikutsekool. ENSV aegne periood rõhutas eelkõige erinevusi.
Sellel ajal suleti puuetega inimeste tervisliku ning sotsiaalse heaoluga tegelevate kolmanda- ja
erasektori organisatsioone.
Õpilased paigutati kinnistesse hoolekandeasutustesse. Palun siia kindlasti viidet allikale!
vallas on 1.06.2015 seisuga 908 puudega inimest, neist lapsi 36, tööealisi 335 ja pensioniealisi 31. Hooldaja või hooldajatoetus on määratud 97 puudega täisealisele 5 inimesele ja 21 lapsele. Toimetulekutoetuse taotlejaid oli 2015. aasta alguse seisuga 34 peret, kuu keskmine taotlejate arv on 37 peret. Võru vallal puudub eakate ja puuete inimeste hooldekodu. Abivajajad, keda pole võimalik kodus hooldada, paigutatakse teiste omavalitsuste hoolekandeasutustesse. 2015. aasta juuni seisuga viibib kaheksas hoolekandeasutuses 15 Võru valla inimest. Erihoolekandeteenusel on 10 inimest. Üks valla laps elab Tilsi lastekodus. (Ibid) Vallal on 28 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suutelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku
suurendamine. 5.Töötajate ja tööandjate rolli suurendamine tööturu korraldamisel. 6.Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine. Reformierakonna silmis on kõik Eesti elanikud võrdsed, mis tähendab, et ka puuetega inimesed peavad saama vajalikku abi ning toetust ühiskonnas normaalselt toime tulemiseks. Jõukohane töökoht tagab puuetega inimesele elukvaliteedi tõusu ja suurema võimaluse aktiivselt osaleda ühiskonnas. 7.Investeeringute suurendamine hoolekandeasutustesse. Kvaliteetse hoolekandeteenuse osutamise eelduseks on ajakohane keskkond. Selleks renoveerime nii riiklikud erihooldeasutused kui asenduskodud tänapäevasteks peremaja tüüpi küladeks, kus abivajajatele saab pakkuda parimat hoolitsust. 8.Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine. Sõltumata sellest, kus inimene elab, peab igaüks teadma, et talle tagatakse kindlal tasemel sotsiaalabi. 9
töövõimetute ning vangis oleva isiku perekonna eest. SP areng nõukogude ajal · Eesti NSV - KOV ja eraorganisats. roll kadus, toimus riigi tugev sekkumine ja kontroll · Enam pandi rõhku sotsiaalkindlustusele, tunduvalt vähem hoolekandele · Abi anti teatud gruppidele, teised jäid abist ilma · Raskete liikumis- ja vaimupuuetega inimesed ning puuetega lapsed olid tabuteema - need saadeti silma alt ära suurtesse hoolekandeasutustesse · Kurdid ja pimedad olid eelistatud invaliidid . Nõukogudeaegse pärandi peamised poliitilised järelmid SP-s on järgmised: · sotsiaalsete probleemide eitamine (puuetega inimesed, toimetulekuraskused jpm.) · teenuste osutamine riiklikult tsentraliseeritud, mis jättis varju kohalikud vajadused ja huvid · töökoht lõi eeldused kollektiivseks "rikkuste" ümberjaotamiseks ning a/ü oli jaotusprotsessi administraatoriks
b. parandame puuete määramise süsteemi korraldust ning vähendame rehabilitatsiooniga seonduvat bürokraatiat; c. algatame puuetega inimeste tööhõive programme. Viime läbi Töötukassa tööturumeetmete revisjoni, et need soodustaksid puudega inimese töösuhet ja oleksid paindlikud. Kaardistame puude liikide kaupa valdkonnad, kuidas laiemalt rakendada ja koolitada inimesi; d. seame eesmärgiks ratifitseerida ÜRO Puuetega Inimeste Konventsioon. 5. Investeeringute suurendamine hoolekandeasutustesse: riigi poolt hallatavate erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimesel lähtume põhimõttest, et ehitatakse tänapäevased peremaja tüüpi külad, kus abivajajatele saab pakkuda parimat hoolitsust. 6. Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine: kehtestame riiklikult loetelu minimaalselt vajalikest sotsiaalteenustest ja nende kvaliteedinõuded (standardi), mida iga omavalitsus peab inimestele pakkuma. 7
annaabi.ee 
