Võrreldes eelmise uuringulainega hakkab silma siseriiklike poliitiliste institutsioonide (eriti peaministri ja valitsuse) usaldusväärsuse langus. Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes jätkuvalt väga soosivalt meelestatud. 92% elanikkonnast peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 61% kindlasti vajalikuks. 3/4 elanikest peab vajalikuks, et usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud noormeestel oleks õigus minna asendusteenistusse (nt töötades hoolekandeasutustes, erivajadustega laste koolides vms). Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (64% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist; eestikeelseist 78%, muukeelseist 33%). Olulisuselt teisele kohale on käesoleva uuringu põhjal tõusnud Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (41%). Sellele järgnevad koostöö ja head suhted Venemaaga (33%; muukeelseist 53%, eestikeelseist 24%) ning Euroopa Liitu kuulumine (28%).
kavandatu elluviimine jms; 2. Teiste ministeeriumite ja Vabariigi Valitsusega suhtlemine ning koostöö haiguste ja tervisekaitse alal; 3. Keskkonnast tingitud terviseohtude seire korraldamine; 4. Joogiveeproove võtvate isikute atesteerimine; 5. Õigusaktide kehtestamine: a. koolide päevakavad ja õppekorraldus b. ühissõidukid ja reisiteenused c. arvutiõpe ja arvuti avalik kasutamine d. toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes, koolides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes Maavanema ja KOV ülesanded§9/10 1. Tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele suunatud programmide väljatöötamine ja elluviimise korraldamine maakonnas; 2. Tervisekaitse ja tervise edendamisega tegelevate asutuste ning valla- ja linnaarstide vahelise koostöö koordineerimine. 3. Tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal; 4
niivõrd sündmuse juhtumipõhisusele, kuivõrd vajakajäämistele reaalsete protsesside jälgimises, uurimises ja analüüsis ning (ennetavas) sekkumises, sest kirjeldatud kahe meetodi vahel võib välja tuua järgmise pöördvõrdelise seose; mida madalama kvaliteediga on tehtud protsessipõhine töö, seda rohkem on vaja teha juhtumipõhist tööd (Paavel 2004). Sotsiaalne juhtumitöö Sotsiaaltööd kasutatakse paljudes erinevates olukordades: perekonna ja laste hoolekandeasutustes, koolides, vaimuhaiglates, ravikeskustes, kliinikutes, tervishoiuasutustes, kriminaalhoolduses jne. Sotsiaaltöö osa, mis tegeleb üksikisikute ja perekondadega individuaalselt, kutsutakse casework'iks või juhtumitööks (mõnikord ka indiviidikeskseks indiviidi- ja perekeskseks sotsiaaltööks). Sotsiaaltöö meetodid on rakendatavad kõigile väga erinevatele klientidele, inimrühmadele ja süsteemidele, keda sotsiaaltöötajad oma töö käigus kohtavad.
Puudega lapse toetust finantseeritakse riigieelarvest. Puudega lapse toetuse arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Sotsiaaltoetuste uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Sotsiaaltoetuste määr on 25,27 eurot. Puuetega lastele võimalik lisaks saada toetust, nt: abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks 128 eurot lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes (2013. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas). hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus, koolitused lapsevanematele, lastele, üritused nt teatrite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot Muud täiendavad toetused ja hüvitised (nt kriisi-, ravi-, kütte-, kolimis-, remondi-, dokumendi-, aabitsa-, laste toimetuleku-, transpordi-, riide- ja toiduabi toetus) vastavalt
4 3.Väärkohtlemise kui probleemi teadvustamine ühiskonnas. Eesti avalikkuses on viimasel ajal palju räägitud perevägivallast, selle liikidest ja põhjustest, kuid eakate väärkohtlemine on jäetud tähelepanuta. 2010aastal alustas õiguskantsler hoolekandeasutusi puudutava koolitusprojektiga, mille eesmärgiks on tõsta hoolekandeasutuste töötajate teadlikkust hoolekandeasutustes teenust saavate isikute põhiõigustest, sh väärkohtlemisest, selle ennetamise vajalikkusest ja võimalustest (Aljosin 2011). Aga eaka kodus asetleidvast väärkohtlemisest on väga vähe räägitud ja uuritud. M. Tuherm (2012) lähtudes oma uurimustööst ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel" tegi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku korraldada üle-eestiline eakate väärkohtlemise uuring, et paremini korraldada ennetustööd ja varajast märkamist.
planeerimist, planeeritud tegevuste täitmise juhendamist ja hindamist, füsioterapeudi teenust, tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenust ning sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust. • Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine. Abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine. • Lapsehoiuteenuse rahastamine raske ja sügava puudega lastele. • Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes. • Puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste mittetulundusühingute rahastamine hasartmängumaksu vahenditest. • Hooldusteenuste osutamine ja teenuste arendusprojektide rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Kohalike omavalitsuste abi: • Sotsiaalnõustamine • Tugiisik perele • Tugiisik lapsele • Isiklik abistaja lapsele • Psühholoogiline nõustamine 14
KASUTATUD KIRJANDUS Eloniemi-Sulkava, U., Pitkälä, K. (2007). Dementia inhimmillisenä ja yhteiskunnallisena haastena 15-27. Uurimusraporti kogumikus (toim Pitkälä, K.) Omaishoito yhteistyönä: Iäkkäiden dementiaperheiden tukimallin vaikuttavuus Vanhustyön keskusliitto Gummerus Kirjapaino. Erkinjuntti, T., Alhainen, K., Rinne, J. (2007). Mäluhäired.Tallinn: AS Medicina. Hanson, S. (2003). Praktika dementsete eakate hooldusega tegelevates Helsingi hoolekandeasutustes. Sotsiaaltöö, 2, 28-29. Hooldusravi tervishoiuteenuse osutamise nõuded 2007. Eesti Haigekassa. Tallinn. http://www.haigekasa.ee/raviasutusele/ravijuhendid/andmebaas/tunnutatud/ (03.09.10). Dementse inimese vajadused (2008). Perearst http://www.med24.ee/eesti/perearst/article_id-5103 (03.09.10). Isola, A, Backman, K., Saarnio, R., Paasivaara, L. (2004). Hoitotyön edistykselliset toiminnat haasteellisen käyttäytymisen kohtaamisessa dementoiduvan potilaan hoidossa. Hoitotiede, 17(3), 5.
4Mobiilne tõstuk. Siirdumine ja asendivahetus on sujuv, kui seda tehakse õigeid tehnikaid ja vastavaid abivahendeid kasutades. Neid tehnikaid harjutades ja pidevalt korrates, muutuvad nad loomulikuks liikumise osaks nii hooldajale endale kui ka hooldatavale. Lingtõstuk Birdie võimaldab patsienti tõsta voodist, toolilt ja põrandalt, samuti patsienti langetada ja koos tõstukiga soovitud kohta transportida.Tõstuksüsteem on kinnitatud ratastega alusele. Kasutatakse eelkõige haiglates ja hoolekandeasutustes, aga sobivad ka kodudesse, kus on piisavalt ruumi tõstukiga liikumiseks. Tõstuki üldlaius on 65,5cm, pikkus 115cm, tõstekõrgus 46,5 - 168,5cm, alusraami kõrgus 10cm. Tõstuki kaal 35kg, kandevõime 170kg. Tõstukil on hästiliikuvad rattad, mis võimaldavad patsienti transportida. 14 15 4.Abivahendid magamistoas. Hea uni on kõigile väga tähtis. Inimesed, kes teatud tervislikel põhjustel veedavad enamus
kroonilise psüühikahäirega eakate arv järjepidevalt suureneb. Kroonilise psüühikahäirega eakad on üks komplitseeritumaid eakate gruppe üldse, sest nende seisund ja toimetulekuvõime on oluliselt mõjutatud pikaajalisest haigusloost ja raviprotsessist. Samuti on nende individuaalsed arengulood ja hetkel saadav kõrvalabi erinevad, sest osa neist elab tavapärases keskkonnas kas üksi või koos perega, teine osa on aga (kas päevase või ööpäevaringse järelevalve või toetusega) hoolekandeasutustes kas ,,uustulnukad" (äsja või hiljuti elama asunud) või ,,staazikad" (palju aastaid elanud) olijad. Kroonilise psüühikahäirega eaka, sh eriti skisofreeniahaige seisundi, selle muutuse ja kõrvalabi vajaduse hindamine nõuab erilist tähelepanu. Ennekõike tuleb seejuures silmas pidada psüühikahäirega kaasuvaid kehalisi haigusi, sensoorseid puudusi ja arvestades seda, et eakad võtavad sageli mitmeid ravimeid, ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid.. Üldreegel
eraomandis. Kohalikule omavalitsusele kuuluvad hooldekodu võtavad vastu aga eelisjärjekorras või ainult oma haldusüksuse vanureid, mis kitsendab nende klientuuri ja vähendab konkurentsivõimet. Samas on avalik-õiguslikud hooldekodud paremini rahastatud, saades vajaminevad ressursid kohaliku omavalitsuse eelarvest, mis on kindlasti võimekam, kui eraettevõttel, mis sõltub oma tegevuse tulukusest. 2011. aasta seisuga viibis hoolekandeasutustes ööpäevaringselt 5769 inimest, kellest 81% oli üle 65 aasta vanused. Toimunud muutused Eesti demograafilises seisus on alltoodud tabelis Vanusegrupp 85 ja Aasta 65-69 70-74 75-79 80-84 vanemad
Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning väeosades (1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. 5 (2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes väeosa ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal. §10. Lapse kuulumine kogudusse (1) Iga isik, kes on vähemalt 15-aastane, võib iseseisvalt astuda koguduse liikmeks või lahkuda kogudusest vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale. (2) Noorem kui 15-aastane laps võib kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostja loal. Inimõiguste ülddeklaratsioonis on kirjas järgnevat:
Võeti vastu riiklik hoolekandeseadus, mille rakendumine takerdus majandusraskuste taha. Aktiviseerus erahoolekanne, mille eestvedajateks olid naisliikumised, haritlased ja arstid (meelepuuded), vähem vaimulikud (vaimne alaareng). 1940-1991 möödus Nõukogude Venemaa koosseisus. Perioodi positiivseks küljeks tuleb pidada korralike andmebaaside loomist eriabi vajavate laste kohta, samuti üleriigilise arstiabi väljaarendamist. Kuni 1960 olid erivajadustega lapsed eraldi kasvatus- või hoolekandeasutustes. 1958 avati kurtide laste erirühm, 1966 logopeediline rühm lasteaias. 1968 loodi Tartu Ülikooli juurde defektoloogia osakond, mis hakkas ette valmistama erivajadusega inimeste õpetajaid ja tegelema ka vastava õppekirjanduse loomisega. Alates 1991 on Eestisse levinud palju Euroopa riikides tavapäraseid suundumusi, olulisemaks võib neist pidada kaasamise ja meeskonnatöö põhimõtteid, koostöö tähtsustamist lapsevanematega.
haiguse perioodi päevikud ja kirjeldavad koos keha muutumisega autorite enesetunde muutusi kuni oma olukorra aktsepteerimiseni. Selline terapeutiline töö on olnud suureks abiks haigusega võitlemisel. Samas on see aidanud aru saada, et vaatamata haigusele on inimene ikka seesama, kes enne neid traumaatilisi sündmusi. Fototeraapia sobib kõigile inimestele sõltumata vanusest või soost. On võimalus teha nii individuaaltööd kui grupitööd. Võib kasutada lasteaedades, koolides, hoolekandeasutustes, haiglates jm. Kokkuvõtvalt võib märkida, et ühelt poolt kasutatakse FT tehnikaid psühhoterapeutilises töös kliendiga läbi tähenduste mõtestamise, teisalt on fotod kasutusel kui vahendid uurimistöös ja abivahenditena kliendi käitumismudelite fikseerimiseks (Pill, 2015) 16 6. Töö saviväljal teraapia Töö saviväljal on loominguline protsess, kus saavad kokku haptika (käelis-kehaline
emotsionaalse väärkohtlemise all ning 38% oli kogenud hooletuseejätmist. Sellest tulenes ka järeldus, et noored kurjategijad, keda ühiskond nii väga vihkab nende antisotsiaalse käitumise pärast, on ise olnud korduvalt ohvrid ning nende ohvriks olemine ei lõpe alati ka siis, kui nad on paigutatud hoolekandeasutusse. Viimasel ajal on olnud hulgalislet riiklikul tasemel uurimisi, mis näitavad, et pedofiilid otsivad tihti tööd laste hoolekandeasutustes. Lapse, kes sattuvad hoolekandeasutusse, kus nende eest "hoolitseb" pedofiilist hoolekandetöötaja, kogevad taas väärkohtlemist ajal, mil riik peaks neile tagama turvalisuse. Seos lapsepõve negatiivse kogemuse ja hilisema kuritegeliku käitumise vahel on nii ilmselt tõestatud, et me peame suhtuma noortesse seaduserikkujatesse üheaegselt kui kurjategijatesse ja kui ohvritesse. (Lastekaitse Liit "Laps ja vägivald" ettekanne prof. K. Browne) 5. ABI OHVRITELE
ebaseaduslik kasvatamine, narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine, narkootilise ja psühhotroopse aine ning nende lähteaine käitlemise, arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumine, narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslik üleandmine kinnipidamiskohas jne. Narkoväärteod on sätestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-s 151 ja 152. Teised asjaomased õigusaktid: 1. Hoolekandeasutustes piirangute rakendamise kord10; 2. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord11; 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rakendamine: Narkootilise või psühhotroopse aine üleandmise vormistamise ja säilitamise kord, Asitõendiks oleva või erikonfiskeerimisele kuuluva narkootilise või psühhotroopse aine Politseiameti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Büroos säilitamise ja hävitamise kord12; 4
kujunda endas vanuri mõistet. Kui võtta aluseks Eesti senised õigusaktid, saab vanuriks lugeda inimest, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka. Vanurite toimetuleku kaasaaitamiseks peab kohalik omavalitsus tagama järgmised võimalused: 1) looma võimalused odavamaks toitlustamiseks 2) tagama osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuse ning looma võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3) looma võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks 4) tagama hoolekandeasutustes elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Kuna vanurite hoolekanne on peamiseks ülesandeks tehtud kohalikele omavalitsustele, sõltub suuresti vanurite hoolekande teostamine sellest, missugused on kohaliku omavalitsuse reaalsed rahalised võimalused eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks. Puuetega inimeste hoolekanne Puuetega inimeste mõiste on kahetähenduslik
LPS koosneb O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st. Truusalu: ainus liikuv Enterobacteriaceae seas. 4 liiki: S. sonnei enamiku infektsioonide põhjustaja arenenud maailmas, S. flexneri arengumaades, S. dysenteriae kõige tõsisemate infektsioonide põhjustaja, S. boydii esineb harva. Epidemioloogia. Inimesed on ainus looduslik reservuaar. Levik inimeselt inimesele fekaaloraalselt. Riskipopulatsioon: noored lapsed lasteaedades, sõimedes, hoolekandeasutustes, nende laste õed-vennad-vanemad, meessoost homoseksuaalid. On väga infektsioossed (infitseerimiseks vaja vähe tekitajaid – ID 103). Levik ülemaailmne, sesoonsuseta. Virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn • Antigeense faasi varieerimine (kihn K ja flagellumite H antigeenid on MO geneetilise kontrolli all, võivad ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest
31 eestkoste korraldamine; hooldus ja abi lastele, peredele, vanuritele, kinnipidamiskohtadest vabanenud isikutele jt toimetulekuks abi vajavatele isikutele; nõustamine. Eraldi hoolekandeasutusi võib luua lastele, noortele, vanuritele, füüsiliste puuetega isikutele, vaimsete puuetega isikutele või teistele sotsiaalselt mittetoimetulevatele isi- kutele. Hoolekandeasutustes võib kasutada mitmesuguseid hooldusvorme: päevahooldamine; vabatahtlik ööpäevahooldamine; hooldamine peres (tugipere); koduteenused; aineline abi (toimetulekutoetus, sotsiaaltoetused), nõustamine. Peamised nn riskigrupid, kellele on suunatud põhitähelepanu: lapsed, lastega pered; puuetega inimesed; vanurid; kinnipidamiskohtadest vabanenud; töötud. Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal. Töötingimused
annaabi.ee 
