hambapastadele füllosilikaati (kivim), mis lisaks lihvivale toimele lisab hambapastale läike. Paljud hambapastad sisaldavad aga ainurakseid ränivetikaid, millel on samuti õrn lihviv toime. Hammastelt katu ja hambakivi eemaldamine ennetab kaariese ja periodontiidi teket. Lisaks sellele aitavad lihvivad ained eemaldada hammastelt plekke. Mitte küll kõik, aga paljud hambapastad sisaldavad naatriumlaurüülsulfaat. Seda ainet leidub ka paljudes teistes igapäevastes hooldusvahendites, nagu näiteks sampoonides. Naatriumlaurüülsulfaadil on sampoonide puhul kohevust tekitav efekt, hambapastade puhul aga antibakteriaalne toime. Mõnedel inimestel võib see aine aga põhjustada suuhaavandeid, kuna võib liigselt kuivatada suu limaskesti. Koostisosi, nagu söögisooda, ensüümid, vitamiinid, ravimtaimed, kaltsium, suuvesi või hüdrogeenitud peroksiid, kasutatakse sageli kombineeritult ja nimetatakse kui kasulikke ja tervislikke
Triklosaani kohta on tehtud uuring 2002. aastal USA´s, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas triklosaan on organismile ohtlik. Uuringu tulemused kirjeldasid, et triklosaan ei ole toksiline sellistes kogustes, mis teda on vaja, et toimida bakteri- ja fungitsiidina. (2) Siiski jätkuvad USA´s uuringud triklosaani toksilisuse kohta, (probleemiks peetakse ka võimalikku bakteriresistentsuse kujunemist). Triklosaani kasutamine tahetakse ära keelata seepides ja hooldusvahendites, just lastele mõeldud toodetes, samuti toiduainetega kokkupuutuvates toodetes.(3) Mitmed ained, mida leidub kodukeemia koostises, põhjustavad nahale või ka slima sattudes söövitust, tekitavad ville, punetust. Üks selliseid kemikaale on ammooniumhüdroksiid. Hingamisteedesse sattumisel põhjustab temast eralduv ammoniaak ärritust, keemilist põletust, kipitust, köha, aurud kahjustavad limaskesti. Pikaajaline või korduv ammooniumhüdroksiidi toime võib kahjustada kopse
sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi, näiteks astmat. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate) ja BBP (butyl benzyl phthalate) on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. DBP puhul on arvamusi, et ta võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. [20] Need kolm ftalaati on keelatud kõikides laste mänguasjades ja – hooldusvahendites.[21] Tähelepanelik tuleks olla sellise termini suhtes nagu „fragrance“: need tooted võivad sisaldada ftalaate. [21] 2015. aastast keelustatakse ftalaadid Euroopa Liidus enamikes toodetes. [21] 2.2.5 Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Kui räägitakse nende ohtlikkusest kosmeetikatoodetes, siis peetakse tavaliselt silmas selliseid lühendeid nagu SLS (Sodium Lauryl Sulphate) ja ALS (Ammonium Lauryl Sulfate). Neid aineid kasutatakse 90% toodetes, mis vahutavad.
annaabi.ee 
