v Seedekulglat ärritavaid ravimeid ja ärritava toimega ravimeid on soovitav võtta peale sööki v Diabeetikud peavad suukaudsed ravimid võtma vähemalt 15minutit enne sööki v Kui ravimiõpetuses pole öeldud mida ravimile peale juua, on kõige parem võtta pool kuni klaasitäis toasooja vett v Jälgida, et kliendi ravimid öökapil ei põhjustaks ohtu teistele klientidele KLIENDI TURVALISUS ÕENDUSHOOLDUSTOIMINGUTEL v Turvalise keskkonna loomine hooldustoimingute teostamisel( sobiv temperatuur, akende sulgemine, vahekardinad, libistusvastased matid, pesemisel sobiv veetemperatuur jm) v Järelvalve,kliente ei tohi üksi jätta pesemisruumi v Hügieenireeglite täitmine hooldustoimingute teostamisel v Pesemisraami kasutamisel lukustada rattad, klienti trantsportida kaetult ja ülestõstetud küljepiiretega v Pesemisel lukustada dusitooli rataste pidurid LAMATISTE VÄLTIMINE v
- talituslülitamised- seadmete sisse ja väljalülitamine aparaatide abil,mis tagab nende riskivaba käidu. - Elektripaigaldise välja ja taassisselülitamine tööde teostamiseks. Lülitustoimingud enne ja pärast pingevaba tööd ning avalikes elektripaigaldistes võivad sooritada ainult elektriala-või ohuteadlikud isikud. 6.2 Hooldustoimingud Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Hooldustoimingute käigus tuleb tähelepanu pöörata järgmisele: - elektriohu siltide olemasolu ja seisukord - jaotuskeskuste skeemide olemasolu ja vastavus tegelikkusele - kaitseaparatuuri ja muu elektriaparatuuri seisukord ja vastavus nõuetele - kaablite tähistus ja vastavus tegelikkusele - kruvi- ja poltliidete seisukord - kõigi vajalike kaitse- ja maandusjuhtide olemasolu ja seisukord 6.2.1 Korrapärane ennetav hooldus: - jaotuskeskuste puhastamine tolmust - kruvi- ja poltliidete pingutamine
3 vastavat tegevust umbes 15aastase latentsiajaga. Samavõrra oluline, kui haigusest tingitud koormus ühiskonnale, on nii emotsionaalne kui rahaline koormus isikule, kes hooldab oma dementset lähedast, s.t hoolduskoormus otseses mõttes. (Linnamägi jt 2004: 256). 1. PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired Õendus-hooldustoimingute teostamise ajal võib patsient ootamatult osutada vastupanu ja muutuda agressiivseks ning koostööd mitte tegevaks. Patsient ei mõista õdesid, hooldajaid ja vastupidi. Põhiprobleemiks on teadmatus, kuidas hakkama saada dementse patsiendiga, kes muutub õendusabi osutamise ajal agressiivseks ja tekkinud olukorda patsiendi lähedastele selgitada. Tihti saavad raskused hooldamisel alguse sellest, et me ei tea, kuidas suhelda nii, et haige meist aru saaks. (McEvoy jt 2014: 479).
iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk- koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. 20) Isikliku abistaja teenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis
iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud lapse perekonnas hooldaja. Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. (5) Täiseealise isiku hooldus: Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.