Okeaania riikide teke
a. oktoobris sai Paapua Uus-Guineast
ÜRO 139. liige.
2.3. Nauru
Nauru on 21,3 km2 suurune, korallsaare kõrgeim punkt asub 70 meetrit üle merepinna ning
saare keskosa koosneb linnusõnnikust tekkinud fosforiidimaardlast. 1888.a. kuulutas
Saksamaa Nauru endale kuuluvaks ning nad hakkasid kaevandama saarelt 1906.a. fosforiiti.
Esimese Maailmasõja puhkedes võtsid saare oma valdusse austraallased ja 1942-1945
jaapanlased. 1947.a. andis ÜRO oma hooldusterritooriumi Nauru valitsemise ajutiselt
Austraaliale, kes soovis põliselanikud ümber asustada Curtis Islandile ning jätta saar endale.
Selle soovi kukutas pärismaalaste vastuseis ja ÜRO toetusel loodi 1966.a. omavalitsus. Nauru
Vabariik iseseisvus 1968. aastal ning 1970.a. ostis Nauru valitsus 20 miljoni USD eest
monopoolse British Phosphate Commissioners ja andis maardla riigile kuuluvale Nauruan
Phosphate Corporation, sellega sai üheksa kümnendikku saare pindalast naurulaste
eravaldusesse.
2
annaabi.ee 
