Tööstuses põhjustab staatiline elekter, õigemini staatilise elektrilaengu “maandumine” või potentsiaalide ühtlustumine märgatavaid probleeme ja kahju ning selle nähtuse ärahoidmiseks ja ennetaiseks tehakse suuri kulutusi. Üks põhiline tööstusharu, kus puututakse kokku ESD-ga (lühend inglise keelest - Electrostatic Discharge) on elektroonikatööstus. ESD võib põhjustada praaki elektroonikakomponentide veol, ladustamisel, tootmisprotsessis, seadme häälestamise ja hooldusremondi ajal. Tootja jaoks on kõige kahjulikum, kui viga ilmneb pärast seda, kui toodet on juba mõnda aega kasutatud. Sel juhul on staatilise elektri laeng oma töö teinud tootmistsüklis, tuleb ilmsiks aga alles mõne aja pärast tarbija käes. Elektroonikaseadet kahjustab just staatilise laengu potentsiaalide kiire ühtlustamine eri komponentide vahel. Et tänapäeval on ühes kiibis ligi 100 miljonit transistori ja ühendusrajad nende vahel on
Tööstuses põhjustab staatiline elekter, õigemini staatilise elektrilaengu “maandumine” või potentsiaalide ühtlustumine märgatavaid probleeme ja kahju ning selle nähtuse ärahoidmiseks ja ennetaiseks tehakse suuri kulutusi. Üks põhiline tööstusharu, kus puututakse kokku ESD-ga (lühend inglise keelest - Electrostatic Discharge) on elektroonikatööstus. ESD võib põhjustada praaki elektroonikakomponentide veol, ladustamisel, tootmisprotsessis, seadme häälestamise ja hooldusremondi ajal. Tootja jaoks on kõige kahjulikum, kui viga ilmneb pärast seda, kui toodet on juba mõnda aega kasutatud. Sel juhul on staatilise elektri laeng oma töö teinud tootmistsüklis, tuleb ilmsiks aga alles mõne aja pärast tarbija käes. Elektroonikaseadet kahjustab just staatilise laengu potentsiaalide kiire ühtlustamine eri komponentide vahel. Et tänapäeval on ühes kiibis ligi 100 miljonit transistori ja ühendusrajad nende vahel on 0,0005-0,0007 mm laiused, on
neutraliseerimiseks, hoiustamisel võimalik elektroonikat kaitsta antistaatiliste kottide ja pakenditega. 14) Millised tuntumad kehad-materjalid on laetud positiivselt ja millised negatiivselt positiivselt laetud: õhk, nahk, vill, siid, klaas negatiivselt laetud: polüeteen, silikoon, tefloon, polüpropeen, silikoonkumm 15) Staatilise elektri ohtlikkus Elektroonikatööstuses ESD põhjustab praaki elektroonikakomponentide veol, ladustamisel, tootmisprotsessis, seadme häälestamise ja hooldusremondi ajal Puisteainete, vilja või kütuse transpordil võib ESD põhjustada plahvatust ja tulekahju Näiteks ühel arvutifirma kliendil viis staatiline elekter rivist välja kolm laserprinterit. Arvutikasutaja laadis endasse vaibal käies staatilist elektrit, läks printeris paberit vahetama, maandas kuni 2000- voldilise staatilise elektri laengu printeri kaudu ja sellega põles läbi printeri emaplaat. 16) Ilm ja staatiline elekter
Restaureerida ehitusajaloolise väärtusega hoone ja nende arhitektuursed detailid Ehitus ja remondiprojekti koostamise ning kooskõlastamise kord. - Koostamisele peab eelnema ehitus ajalooline uurimine - Ehitusajaloolise tähtsusega hooneosad, tarindid või detailid, mis avastatakse uurimis, projekteerimis või ehitustööde käigus tuleb fikseerida ja säilitada. - Hoone remondi, aga ka fassaadide hooldusremondi tehniline kavand peab olema kooskõlastatud. Füüsilise ja moraalse vananemise hndamine - Vanade majade tehnilise seisundi hindamiseks ei ole täpseid meetodeid. Hindamise täpsus sõltub hindaja teadmistest selles valdkonnas, praktilistest kogemustest ja kompententsusest - Hoone seisukorra ligikaudne hinnang annab piisava täpsuse remondimaksumuse esialgse suurusjärgu. Tarindite tehnilise seisundi hindamise põhivõteteks on:
18 14300 18 11960 18 28600 18 28600 4 + + + + + (2.7) 100 100 100 100 18 18200 18 8060 3 + + = 96969,6 EEK , 100 100 kus ETH seadmete hooldusremondikulud EEK; th seadmete hooldusremondi normatiiv %. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete hooldusremondikulud koristusperioodi vältel on esitatud lisas(Tabel A.1). 2.6. Tarbitud elektrienergia maksumus Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete poolt tarbitud elektrienergia maksumus koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga. n QE = E p E m = 10031,0 0,75 = 7523,25, (2.8) i =1
8. . Kättesaadav: 216.239.59.104/search? q=cache:yO4h3Vw7rpAJ:www.ilo.org/ilolex/russian/docs/ (20.11.2005). 9. Tint P. Töökeskkond ja ohutus. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2000. 264 lk. 10. ., ., . . International scientific conference. Agricultural engineering problems. Jelgava 2005, p. 193...198. 11. Raudik A. Töökeskkond autoteenindusettevõtte AS Info-Auto Tartu hooldusremondi osakonnas. Ainetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006. 28 lk. 12. Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1, Sisetöökohad. Eesti Standardikeskus EVS-EN 12464. 2003. 57 lk. Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide. Raamjoon Formaadi piirjoon Kontrollija/juhendaja struktuuriüksus Tähis 1- ERIALA Energiakasutus 2- AASTA 2002. aasta 3- MATRIKLI nr 4- PÕHIJOONISE nr koostu nr 5- ALAJOONISE nr detaili nr
Kokku 280 000 Meetodite võrdlus Kulum (amortisatsiooni) on aastate lõikes eri meetodite puhul erinev, kuid kokkuvõttes kantakse kuluks ühesugune summa. Kasutatava kulumi arvestuse meetodi puhul on tähtis, et saadavate tulude-kulude õiglane kajastamine. Materiaalse põhivara soetamisjärgsed väljaminekud Materiaalse põhivara hooldusega seotud kulud võiks jagada kaheks. 1. Kulutused, mis kajastatakse perioodikuludes Näide. Aktsepteeritud kontorihoone hooldusremondi arve 23 600 s h käibemaks 3600. D Remondikulud (üldhalduskulud ) 20 000 D Käibemaks 3 600 K Võlg tarnijatele 23 600 2. Parendustega seotud kulutused, mis lisatakse põhivara soetusmaksumusele, või võetakse eraldi arvele. Näide. Aktsepteeritud kontorihoone ümberehituse arve: kokku 572 000 sh käibemaks 72 000. D Hooned (ehitised) 500 000 D Käibemaks 72 000 K Võlg tarnijatele 572 000 Materiaalse põhivara mahakandmine
annaabi.ee 
