▪ juurekaela laienemine ▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas ▪ kasvukohatüüp (pohla) Profülaktilised meetmed juurepessust hoidumiseks: 1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse. 2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest. 3. Hooldusraieid tuleks teha talveperioodil. 4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat. Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele
o Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni o Kuusk – mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m ). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm/a Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta o Vältida okaspuudekultuuride rajamist juurepessuohtlikesse kohatadesse (endised põllumaad, paepealsed) o Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest o HR tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt. o Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat o Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega o Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid. Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ
tagasimakseaeg. Kõigepealt tehakse metsastamise objekti ettevalmistamise ja kultiveerimise ühekordne väljaminek. Mõne aasta möödudes on võib-olla vajalik metsakultuuri täiendamine. Mitmel korral on tarvis kultuuri hooldada - kõrrelisi jms. tallata vôi niita, millele järgneb paar korda noorendiku hooldamine. Esimesed raietulud saadakse alles 20 - 30 aastat pärast metsakultuuri rajamist. Selle järel saadakse perioodiliselt raietulusid hooldusraietest ning lôpuks tulud lõppraiest 50 - 120 aasta möödudes. Joonisel 4.1. on esitatud näide kulude ja tulude esinemise kohta. Kulude ja tulude suurus (näiteks 63 000 krooni 80-ndal aastal) ei kirjelda konkreetse puistu majandamise tulemeid. Numbrid lihtsalt illustreerivad joonist ning näitavad kulude ja tulude suurusjärku. 70000 63000 60000 Kulud ja tulud 50000 40000
● tormiheide ● seene viljakehad metsakõdu all, puude juurekaelal või tuuleheite puude juurestikul ● kuivanud kadakad alusmetsas ● kasvukohatüüp (pohla) Juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: ● Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) ● Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest ● Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt ● Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat ● Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda vastavate preparaatidega (fungitsiidid). Tänapäeval kasutatakse biotõrjepreparaati ROTSTOP, mis on seeneliigi suur korbik (Phlebiopsis gigantea) kultuur. See seeneliik on saprofüütne
kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. männikuid. 2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav hooldusraietest metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki talveperioodil, mil maapind on typographus). Üraskid on puudega kogu elu
tagasimakseaeg. Kõigepealt tehakse metsastamise objekti ettevalmistamise ja kultiveerimise ühekordne väljaminek. Mõne aasta möödudes on võib-olla vajalik metsakultuuri täiendamine. Mitmel korral on tarvis kultuuri hooldada - kõrrelisi jms. tallata vôi niita, millele järgneb paar korda noorendiku hooldamine. Esimesed raietulud saadakse alles 20 - 30 aastat pärast metsakultuuri rajamist. Selle järel saadakse perioodiliselt raietulusid hooldusraietest ning lôpuks tulud lõppraiest 50 - 120 aasta möödudes PILET nr. 16 1. säästev JA jätkusuutlik areng Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhata elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästev areng on aluseks Eesti, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ja ülemaailmsete poliitikate kujundamisel
Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta. Võimalik on kasutada aga erinevaid profülaktilisi meetmeid juurepessust hoidumiseks: 45 1. Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) 2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt 4. Kasutada tuleks puidu kookuveol metsasõbralikku väiketehnikat 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria mellea)
annaabi.ee 
