mida uurimistöö käigus kasutatud kirjandusest leidsin. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikuks on teinud kasest eestlaste lemmikpuu, millest annavad tunnustust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega. Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses.. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarju- kujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõhisleheline ja punaseleheline arukask. Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani
kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri. 3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, ,,metsahundid" ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraiega saab parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti. 4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad.
segametsad Leedu, Saksamaa pöök, tiikpuu Okas mitmekesisus Parasvöötme Kanada, Venemaa, Kuusk, mänd, nulg, 1-2, vähe liike, okasmetsad Soome, Rootsi seeder tarbepuit, hõredad Millega tegeleb metsemajandus ja millega metsatööstus? Metsamajandus tegeleb metsa eest hoolitsemise; istutamise ja uue metsa külvamisega; kahjurite tõrje ja hooldusraiega. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Tööstusharud. Vanad tööstusharud: rõivatööstus, veduri- ja vaguniehitus; laevaehitus. Uued tööstusharud: autotööstus, naftakeemia, põllumajandusmasinate tootmine, kunstkiudude tootmine, kodumasinate tootmine. Uusimad e. kõrgtehnoloogilised tööstusharud- arvutitööstus, kosmosetehnika
Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortimendi ulatuses. Planeeritud raiete maht kasvas 2009. võrreldes 40% võrra. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3: riigimetsa tegelik raiemaht 3,34 mln, erametsades 7 mln ja muudel aladel 0,15 mln m3. Kõige rohkem raiuti kuuske (1 347 000 m3, 29,5%), järgnes kask (23,3%) ja siis tuli mänd (21,9%). Suuremas osas tegeleti uuendus raiega, vähemal määral hooldusraiega. Üleraiet teostatakse kuuse ja kasega. Alaraie on suur männi puhul, väike haava korral. Teiste liikide puhul on üleraie. 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? Istandustes kasvatatava eukalüptipuidu põhi kasutusalaks on lühikesekiulise tselluloosi tootmine. Tselluloosist toodetakse paberit.
annaabi.ee 
