Rasedus ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva. Makstakse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust. Vanemahüvitis pärast raseduse lõppu ja sünnituspuhkuse lõppu kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni. Makstakse 100% eelnevast töötasust (max piir on 3-kordne eesti keskmine palk) Lapsehoolduspuhkus ja tasu Õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal. Lapsehoolduspuhkuse ajal makstakse hoolduspuhkusel olevale isikule lapsehooldustasu. Peretoetused: Lapsesünnitoetus 320. Iga lapse pealt kuni lapse 19-aastaseks saamiseni 1-2 laps 19,18, alates 3. lapsest 57,54 Riigid kulutavad kõige enam tervishoiule, vanaduspensionidele ja haridusele, Euroopas keskmiselt 6-8% SKP-st igale valdkonnale. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid(25-30% SKP-st) Baltimaad 15% kanti. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressursside
Maternity pay tõusis 2x. Tulemus- rohkem võeti puhkust välja kui varem. Paternity leave- võimalus võtta 2 nädalat tasustatud puhkust. Arutlusel kas võimaldada hoolduspuhkuse jagamist ema-isa vahel. Liberalismi joon: see, kuidas puhkust võtta ja üldse milliseid otsuseid peres tehakse, on eraasi; fookus vaesusele. Põhjamaad: Ajalooliselt kõige pikemad perepoliitika traditsioonid (al. 1970ndad). Sotsid, Alva Myrdal- võrdsuse eest tööturul. Kaasajal- sama kurss “isakvoot” hoolduspuhkusel. Kohustus 2 kuud tasutud puhkusel, kui isa ei kasuta, läheb kaotsi (Tulemus: 90% isasid võtab). Sots-dem. joon: see, kuidas puhkust võtta, on public matter! Põhjamaade edu tagatised perepoliitika väljatöötamisel: Timing- 70ndatel oli veel nn HR kuldaeg. Tööandjate toetus. Mandri- Euroopa: 1980ndad- male breadwinner model, + naised koju, sest tööpuudus on kõrge. Nn eduactional holidays 3 a. neist 2 tasutud flat-rate, osal. töötamine lubatud. Väga vähe väikelapsi (2%) lastehoius
On vaja seaduslikku tausta, 11 mis seda kõike reguleeriks, diskrimineerimist vähendaks ja konkreetseid situatsioone lahendaks. Mõned näited Eestist, kus on tegu soolise ebavõrdsusega: · Palgatase. Samadel ametikohtadel on naiste palgad meeste omadest madalamad. · Töökoha saamine. Tööd leida on naistel raskem kui meestel, sest naised sünnitavad lapsi - esmalt on naine lapsega hoolduspuhkusel ja edaspidi kipuvad lapsed haigeks jääma, mistõttu peab naine järjekordselt lapsega koju jääma. Palju lihtsam ja mugavam on tööandjal palgata sama tööd tegema meesterahvas, kellega selliseid muresid ei ole. (Kuigi on Eestis võimalik ka meestel lapsega koju jääda, kasutavad väga vähesed seda võimalust) · Töökohad. Võib öelda, et töökohad on jagatud kaheks meeste tööd ja naiste tööd
annaabi.ee 
