toitumisharjumuste kujundamise huvides olema tasuta. Õppimise kõrval tuleb toetada ka koolivälist tegevust. Piisava toimetuleku tagab peredele vaid töö. Seetõttu on oluline pakkuda lapsevanematele paindlikke töövorme ja mitmekesiseid lastehoiuvõimalusi. Parim kasvatusmeetod on perekeskne. Vanemliku hooleta laste puhul ei tohi teha põhjendamatuid takistusi nende lapsendamisele. Hooldusperesid tuleb nõustada ja maksta neile toetust nende lisakulude katmiseks. Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Rahvastiku vananedes tuleb vältida pensionäride huvide vastandamist majandusarengu, laste ja tööealiste vajadustele.
9 Lahendused Esitan eelmises peatükis väljatoodud probleemidele mõned võimalikud lahendused: · Riigil soodustada hooldusperede arvu kasvu teenuse propageerimise,nõustamise ning täiendkoolituste kaudu · Luua pidevalt uuendatav andmebaas mis käsitleks nii koolituse läbinuid,hetkel tegutsevaid kui ka potentsiaalseid hooldusperesid · Täpsustada järelevalvesüsteemi täiustamiseks ning teenuse kvaliteedi paremaks hindamiseks asendushoolduse kvaliteedi mõiste ning määrata komponendid, mida järelevalve käigus hinnatakse. · Avada lapsendamise keskus, kes tegeleb kõikide oluliste küsimustega: koolituse, nõustamise, erialase kirjanduse, koduleheküljega · Koolitada asenduskodu töötajaid osalemaks lapsendamise protsessis
Jätab mulje, et tahetakse midagi ära teha ja selleks ehitatakse aga uusi maju juurde. Kui majad valmis, siis hakatakse alles vaatama, mis edasi saab. Nagu eelpool mainitud, siis ka uutes peremajades töötavad siiski kasvatajad graafiku alusel, mitte perevanem, kes oleks lastega pidevalt koos. Loodetavasti hakatakse varsti Eestis hooldusperede süsteemiga intensiivsemalt tegelema, et asi käima lükata. Näiteks võiks ministeerium, kui ta tõesti tahab pigem hooldusperesid toetada, võtta tööle inimese, kes hakkaks hooldusperedesse laste vahendamist otseselt organiseerima, või teha muud, et kasuperendust soodustada. Kasutatud kirjandus: 1. Siplane, A. (1999). Kasuperede arengust Eestis, bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogikaülikool. 2. Kõiv, K. (2003). Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Artiklite kogumik. 3. Ibrus, K. (2011)
annaabi.ee 
