Enesehooldust õpitakse vastastikuse mõjutuse kaudu ümbritseva keskkonna kultuurist. 6. Enesehoolduslikku käitumist mõjutavad inimesest endast johtuvad seesmised ja ka välised tegurid. Enesehooldusmudeli kesksed mõisted: · Enesehooldusvalmidus · Enesehooldusvajadus Nende omavaheline suhe määrab patsiendi enesehoolduskäitumise. Kui see suhe ei ole tasakaalus, tekib vajadus korvava hoolduse järele. Selle hooldusliigi andjaks võib olla perekond, lähedased, sõbrad, töökaaslased või ametlik tervishoiusüsteem. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid · Seesmised tegurid: vanus, sugu, aistingute teravus, füüsiline ja emotsionaalne seisund · Välimised tegurid: koolitus, traditsioonid, kultuur, ühiskonna võimalused enesehoolduse ellluviimiseks. Seesmiste ja välimiste tegurite koosmõjuna sünnib üldine tegutsemisvalmidus, milles Orem
Kuna patsiendile tekitab stressi just tema tõlgendus olukorrast, siis on oluline, et õde arvestaks seda tõlgendust isegi siis, kui see suuresti erineb tema enda omast. Seega põhineb kavatsuslik/sihipärane hooldus ontoloogilisel: Millest hoolib patsient kõige enam? Kuidas ta tõlgendab oma sümptomeid lähtuvalt nende mõjust sellele, millest ta hoolib? 7 Edwards nimetab nende kahe hooldusliigi (kavatsuslik ja ontoloogiline) omavahelist suhtestumist „kaastundlikuks teadlikkuseks“ (sympathic awareness). Kaastunnet mõistab ta siinkohal kui „mentaalset osalust (koos) teisega tema hädas“. Kuigi me ei koge seda sarnaselt teisega, teadvustame siiski endale teise kannatusi ja vajadusi. Sellest lähtub konkreetne tegutsemine. Peamiselt kasutatud kirjandus: Carper, B.A. 1978. Fundamental Patterns of Knowing in Nursing. - Advances in Nursing Science, 1(1), 13-24. Edwards, S.D. 2001
annaabi.ee 
