külas, inimestel, kes rohkem teeb füüsilist tööd mitte ajuga, eakatel inimestel vanuses +65 ja iga 5 eluaastaga haprus muutub hullemaks. Haprus võib olla esmane, mis ei ole seotud haigustega ja teisene, mis on seotud mingi haigusega. Vanaea hapruse liigid on kognitiivne haprus ja füüsiline haprus. Kognitiivse hapruse kontseptsioon tähendab, et kognitiivsed, psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid võivad kiirendada puude tekkimist, hospitaliseerimist, hooldusasutusse pöördumist või surma ning soodustada sündroomi arengut. Hapruse psühholoogilise aluse all mõeldakse vähenenud elukvaliteeti, mingisugust sõltuvust nagu alkoholi või tubakasõltuvused, depressiooni ja tervise halvenemist, näiteks dementsus. Füüsiline haprus on potentsiaalselt ennetatav või ravitav spetsiifiliste sekkumistega. Füüsilisel haprusel on olemas kaks mudelit – kumulatiivse defitsiidi mudel ja füüsilise fenotüübi mudel. Mõlemad mudelid prognoosivad suurenenud
· Raske isiksusehäire, rasked võõrutusnähud sõltuvushaigetel, kurttummus jms. Piiratud süüdivus · Kerge nõrgamõistlikkus · Algav või kergekujuline nõdrameelsus · Skisofreenikud, kellel pole teo toimepanemise hetkel ilmekaid psühhootilisi sümptomeid Problemaatilised olukorrad · Kirjaoskamatus normaalse intellekti foonil (nt tänavalapsed, mustlased) · Erinev elukeskkond, kultuurierinevused · Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine · Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha Orgaaniline faktor, mis põhjustab vaimse häire, võib olla · Primaarne ajuhäire, trauma · Süsteemne haigus, mis mõjutab aju sekundaarselt · Äge või krooniline mürgitus psühhoaktiivsest ainest · Pidevalt tarvitatud aine ärajäämisest tingitud muutused Isiksushäire · Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · Ebanormaalne käitumismuster on püsib ja pikaajaline
seejuures ise läbi põlevad, siis ei võida sellest keegi. Ka ühiskond kannab ainult lisakulutusi. (Saks 2001.) Seetõttu on otstarbekas hinnata ka vanurit hooldava pere probleeme ning vajadusel neid toetada. · Eakat hooldaval perel peab olema soovi korral võimalik kasutada dementsete või füüsilise puudega eakate päevahoolduse teenust (vt. teenuste kirjeldused lisas), vajadusel ajutist hooldusasutusse paigutamise võimalust (osalise perepoolse finantseerimisega) või õendushooldusteenust. · Eaka hooldamisel peres peab perel olema võimalik taotleda rahalist toetust hooldusega seotud kulude kompenseerimiseks. Sotsiaalteenuste eest tasumise kompenseerimisel omavalitsuse vahenditest tuleb lähtuda abivajaduse iseloomust ja mahust (seisundi hindamise dokumenteeritud tulemuste alusel) ning abivajaja (ja tema pere) ressurssidest
Laste hoolekanne · laste ja pereliikmete toetamine ning abistamine nende probleemide lahendamisel; · kodude külastused vajadusel; · korraldab lapse eestkostet; · korraldab lapse hooldamist perekonnas, aitab korraldada lapsendamist; · laste kaitse eesmärgil vestlused vanematega, väljakutsumine sotsiaalkomisjoni. Puuetega isikute hoolekanne · abi invavahendite muretsemisel; · eestkoste ja hoolduse korraldamine; · hooldusasutusse suunamine; · abistamine rehabilitatsiooniteenusele saamisel · puudega lapsi toetavate ürituste organiseerimine; · koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega Vanurite hoolekanne · teenustevõrgu loomine eakatele igapäevaeluga toimetulekuks; · koostöö avahoolduse ja eakate probleemide lahendamisel; · abi eakate ürituste korraldamisel ; Muu sotsiaalhoolekandealane tegevus: · kohaliku sotsiaalvõrgustiku koostöö organiseerimine;
klient on raskesti haige, st vajab pidevat õendushooldust, mida pole võimalik esmatasandil tagada klient vajab vältimatu abi korras diagnostilisi või terapeutilisi protseduure, mida pole võimalik kodus teostada mitteametlik hooldaja ei suuda emotsionaalse pinge ja väsimuse tõttu tagada vajalikku hooldust ning klient vajab lühiajalisele õendushooldusele paigutamist klient või perekond soovivad tungivalt ravi-või hooldusasutusse paigutamist 49. Defineeri töötervishoid ja töötervishoiuteenus. Töötervishoid uurib töötingimusi&protsessi mõju töötaja tervisele Töötervishoiuteenus spetisalistid, kes töötavad töötervishoius töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, hügieenik, psühholoog, ergonoom 50. Nimeta erinevaid füüsikalisi ja bioloogilisi töökeskkonna ohutegureid. Füüsikalised müra, vibratsioon, õhu niiskus, õhu temperatuur, valgustus
mitte seotud individuaalseid tunnuseid nagu majanduslik olukord, väärtushinnangud ja religioossedveendumused (Woodsjt2006:219). Õendusabi - õendusabi tervishoiuteenuse ehk hooldusravi eesmärgiks on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine õendustegevuse kaudu, patsientide ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks ning surijate õendusabi (Hooldusravi tervishoiuteenuse...2007: 6). 4 1. DEMENTSUSE RASKUSASTMED JA NENDE ABI VAJADUSE ASTMED Dementsuse raskusastmed jagatakse tavaliselt kergeks,keskmiseks ja raskeks. Patsiendi vajadus abi ja toetavate teenuste järele lisanduvad haiguse raskusastme suurenedes (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 15).
vaevaga, subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus Kaasuvad häired muu ärevushäire, depressioon, uimasti- või alkoholiprobleem Kohtupsühhiaatriline ekspertiis eesmärk: hinnata uuritava psüühilist seisundit -nõusolekuta haiglasse paigutamisel -kriminaalasjas: kuriteo toimepanemisel, menetlustoimingute ajal, karistuse kandmise ajal -tsiviilasjas tehingute tegemise ajal, teovõime hindamisel, hooldusasutusse paigutamisel Ekspertiisi määrab: kohus, uurija, kui on tekkingu kahtlus subjekti psüühilises tervises. Ekspertiisi tüüp: psühhiaatriline vb kohtuarstlik psühhiaatriline vs psühholoogiline ainuisikuline vs komisjoniline ambulatoorne vs statsionaarne