Keskaja majanduse, ühiskonna ja kultuuri lühikokkuvõte
jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi
väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti
peale.
c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne
maalikunst, nt altarimaalid.
Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus. Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena
pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna
nende kloostrite ümber olid põllud ja nii jõudis ka maarahvani mõni uus põlluharimisviis.
Kerjusmungaordude kloostritel oli suur mõju usuelule, kuna kloostrite ümber olid avarad kirikud.
Reformatsioon jäi talupoegadele üsna kaugeks, sest maal elavad eestlased kuulusid
automaatselt samasse usku, mis mõisnik ja nad ei saanud valida usku, samuti ei pandud lihtsalt
annaabi.ee 
