Mida suurem on tootmise kattetulu, seda rohkem raha jääb püsikulude maksmiseks ja kasumiks. Kuna püsikulud on enamasti kindel suurus, siis ettevqtte kasum kujuneb seda suuremaks, mida suurem on kattetulu Püsikulud on teatud tasemeni kindla suurusega, vaatamata toodangu mahu või liigi muutumisele. Üldjuhul on neid raske erinevate tootmisharude vahel jagada. Püsikulude alla kuuluvad palgatöötajate palk, masinate ja seadmete hooldekulu, kindlustusmaksed, posti- ja sidekulu, maksmisele kuuluvad laenuprotsendid jne. Kattetulu arvutatakse: ühelt hektarilt saadud teravilja kohta aastas, ühe lüpsilehma kohta aastas,ühe nuumveise kohta aastas, vasikast kuni tapaküpse loomani, ühe sea kohta aastas, põrsast kuni peekonseani jne. Kattetulu arvestus taimekasvatuses Eelarve kalkulatsioonide koostamisel taimekasvatustoodangule on vaja arvestada põhimõtteliste
John Deere, Massey Ferguson) 16 traktorit, millede mootori võimsused olid vahemikus 100...260, keskmine 152 hj. Traktorite vanus oli 1...4 aastat, aasta koormus 1339 töötundi. Traktorite kütusekulu kõigub suurtes piirides, olles künnil 13...25, keskmiselt 16 l/h. Korras adra korral ei sõltu kütusekulu niivõrd küntava põllu seisundist (kõrrepõld, sööt), kuivõrd mulla lõimisest, eriti aga mulla niiskusest. Traktori hooldekulu oli keskmisena 37 kr/ h, mis kõikus piirides 5,6 kuni 50 kr/ h. 88 hj traktorile (Belarus) sobib 3-sahaline pöördader. Künni tootlikkuseks saadi 0,5 ha ja kütusekulu oli 22,1 l/ha. Teraviljakülvil oli tunnitootlikkus 1,9 ha ja kütusekulu 4,3 l/ha. Transpordil oli kütusekulu 1,85 l/t kohta või 0,29 l/tkm. Tunnis jõuti haljasmassi niita 1,3 ha, milleks kulus 8 l kütust. 140 hj traktoril tuli välja panna kogu võimsus, et raskel savimullal vedada 4-sahalist pöördatra
annaabi.ee 
