haridust ning võiksid ulatada oma abistava käe. Mina arvan, et mida haritum ja tervem on rahvas, seda edukam ja tugevam on riik Selleks, et inimene saaks iseseisvalt hakkama, saaks tööl käia, pere eesti hoolitseda, peab olema hea tervis. Selle suve alguses käisin oma klubiga, mis kogub raha annetuste jaoks, Maarja Külas, see armas loodusküllane koht, mis on koduks 25ele intellektipuudega noorele vanuses 18-30 eluaastat. Seal proovivad need noored erinevalt passiivsetest hooldekodudest aktiivselt iseseisva eluga toime tulla. Esimene pilt neist puuetega inimestest oli jahmatav, nad jooksid meile vastu, kallistasin, tervitasid, kutsusid meid oma kodusid vaatama, nad oli rõõmsad, kuigi eraldatud metsaga ümbritsevast keskkonnast. Selles külas on üks peamaja ja kolm noortemaja, iga kuueliikmelise majapidamise eest hoolitseb koostöös püsielanikega maja perenaine, ilma perenaiseta ei saaks nad hakkama, nad on sellest südamlikust ja heatahtlikust inimesest sõltuvad
Sotsiaalne keskkond Sotsiaalsetest faktoritest mõjutab hooldekodu tegevust kõige rohkem Eesti demograafiline seisund. Mida suurem on eakate inimeste osakaal, seda suurem on ettevõtte sihtgrupp ja võimalike klientide baas. Praegusel hetkel aga näitavad statistilised andmed jätkuvat eakate osakaalu kasvu, mis tähendab suurenevat vajadust hoolekandeasutuste järele. Enamus Eestis hetkel tegutsevatest hooldekodudest on riigi või kohaliku omavalitsuse omandis, mis tähendab, et eelisjärjekorras on seal kohad määratud kohalikele elanikele ning enamjaolt on need täismahus. Erahooldekodu pakubki elamiskohta inimestele, kellel ei ole võimalik saada kohta elukohajägses avalik-õiguslikus hoolekandeasutuses, või isikutel, kes otsivad lihtsalt kvaliteetsemat ja paremat hooldekodu. Majanduslik keskond Ettevõtte tegevust mõjutab ka kehtiva pensioni suurus. Mida kõrgem on hetkel kehtiv
Riik tekitab elukeskkonda. Maja, nr. 3 (73), lk 6-7. 32. Liias, R. 1998. Eluasemekorraldus turumajanduses. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. 33. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2002. Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008. Tallinn. [http://www.mkm.ee/eraldised- arengukavad-ja-aruanded/] 20.11.2012. 34. Merusk, K., Narits, R. 1998. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tartu. 35. Paluste, H. 2008. Hooldekodudest ja hooldushaiglatest ehk pikaajaliste hooldus- ja õendusabiteenuste integreerimisest. Sotsiaaltöö, nr. 3 (11), lk 9-11. 36. Senkel, S. 2012. JOKK, jonn ja kahjumlikud ehitajad. Äripäev. 04.10.2012. . [http://www.ehitusuudised.ee/?PublicationId=c2a59374-9fda-4434-8f20- 71e8e0fe795e&ref=rss] 10.11.2012. Sotsiaalhoolekandeseadus 1995. RT I 1995, 21, 323. §10; §14 37. Lisa 1. Lisa 2. JOKK, jonn ja kahjumlikud ehitajad 04.10.2012, 13:07
annaabi.ee 
