mõnus olla. Samuti meeldib, et mõningad rajalõigud pakuvad kerget turnimisvõimalust. Tutvustatakse palju antud paikkonna ajalugu ja on ka mida tutvustada. Raja taristu ja loodusväärtuste kahjustamine või ohustamine külastajate poolt. Tundus, et loodusväärtusi rajal ei ohustata. Piknikukohtades on mõningad külastajad laudadel ja toolidel nuga katsetanud, aga ei midagi väga hullu. 11 Raja hooldatus ja hooldamisvajadus. Rada pole otseselt vaja hooldada kuna see on ilusti läbitav. Raja edasised arendamisevõimalused, pikendamine, sulgemine. Rajale võiks lisada näiteks rohkem infotahvleid taimestikku tutvustavate kirjadega. Muid soovitusi ei oska välja tuua. Kindlasti ei tohiks rada sulgeda, kuna see on nii populaarne ja ilus. 12 Skeem ja fotod. Joonis 4. Matkaraja skeem 13 Joonis 5. Matkarajale suundumine Joonis 6
(v.t. niitude, karjamaade väetamine) kõrrelisterohke rohumaa rajamisel külvieelselt N 60-80 kg/ha liblikõielisterohke rohumaa rajamisel N reeglina ei planeerita mikroväetiste kasutamine põhineb mullaanalüüsidel. Külv. norm arvutatud. aeg aprill kuni august. eelistada varajast külviaega (tärkamine ja aren. parem). liblikõielised ja aluskõrrelised. kõrreliste pealisheinte rohked segud võib külvata ka hiljem (juuli lõpp olenevalt sademetest) - hilised külvid väiksem hooldamisvajadus. viis tavaliselt kitsarealine. sügavus olenevalt valitsevast taimeliigist 0,5 4 cm. enne külvi peaks liblikõieliste seemet (eriti galeega) töötlema vastava bakterpreparaadiga. parem on rohumaad rajada katteviljata, kattevilja kasutamisel vähendada teravilja külvinormi 25-30%. katteviljaks sobivad varajase valmimisajaga teraviljad (talinisu, var.oder). külv risti kattevilja ridadega, kevadine külv mitte ühe-aegselt - ülekasvamise oht külvile järgneb tavaliselt
Seda nimetatakse ka metsa kultiveerimiseks. Metsa külv Eestis külvatakse enam mändi, harvem arukaske ja h. tamme. Külvi eelised istutamise ees: 1) istutamisega kaasneva juuredeformatsiooni vältimine; 2) tööde kerge mehhaniseerimine; Külvi puudused: 1) suur seemnekulu; 2) tõusmete tundlikkus ebasoodsate kasvutingimuste suhtes; 3) külvikultuuride aeglane kasv esimestel aastatel; 4) nõrk konkurentsivõime rohttaimedega ja alusmetsaga; 5) suur hooldamisvajadus; Männi külvamist tuleks eelistada istutamisele: 1) vähemviljakatel aladel enne maapinna kamardumist; 2) kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kuhu on istutamine raskendatud; Männiseemned tuleb külvata kevadel varakult eelnevalt ettevalmistatud pinnasele. Kaseseeme külvatakse kas kohe pärast kogumist või samuti kevadel vara. Tamme ja saart võib külvata nii kevadel kui sügisel. Sügiskülvi puhul on näriliste kahjustuste oht! Külviviisid:
annaabi.ee 
