ametlikult pärilik – kehtis eriline abielu- ja pärandiõigus. Mis veelgi tähtsam – neil oli õiguslikud privileegid (näiteks võis nende üle kohut mõista vaid senatikohus) ja kohtumenetluse privileegid [nende puhul ei tohtinud rakendada piinamist, mille Augustus (esimene Rooma keiser3) oli plebeide jaoks kehtestanud] ning viimaks kasutati nende puhul teistsugust kriminaalõigust kui alamast soost inimeste (humiliores) puhul. Alates 2. sajandist pKr kehtisisd õilsatele (honestiores) mitmesugused vabastused ja kergemad karistused ning alamatele (humiliores) raskemad koormised ja karistused. Uues kodakondsuse süsteemis eristusid silmnähtavalt kaks klassi, kelle õiguslikku erinevust toonitas see, et neisse kuulumine oli pärilik. Ius civile oli lakanud olemast aequum ius (võrdne õigus)4. Indiviidid ja 1 Mait Kõiv, Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Vanaaeg (Tallinn: Avita, 2006), 115-116. 2 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk
· Nad panid alus hilisele keisririigile, mis püsis läänes 476 aastani · Keiser oli piiramatu võimuga - dominus et deus · Senat ei saanud kaasa rääkida riigi asjades, see muutus Rooma linnanõukoguks · Keiser toetus Senati asemel ametikonnale · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi, mida võis ümber paigutada · Suureneb ratsaväe osatähtsus · peapiiskopid e metropoliidid (metropolis) · Elanikkond jaguneb honestiores (AUVÄÄRSED) ja humiliores (madalad) · 313. Legaliseeriti ristiusk · Keelati muistsed usupidustused, olümpiamängud · Kirik- kristlaste organisatsioon (kyriake)=issandale kuuluv · Katoliiklik kirik (katoholikos) · Piiskopkonnad - piiskopile alluv piirkond (dioikesi)- valitsusala · Peapiiskopid e metropoliidid (metropolis)- EMALINN · Viis peapiiskopkonda
annaabi.ee 
