See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid: Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga. (rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..) 11. Mis on bioomid? Bioom e makroökosüsteem: ühe kliima- ja taimkattevööndi ökosüsteemide kogum 12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte: Raunkiaeri eluvormide süsteem kohastumuslik joon eelkõige see kuidas taimed elavad üle talve. Võttis aluseks pungade paiknemise talvel. 13
abielupooled need teineteisele kätte ja moodustavad niimoodi väikese kastisüsteemi. Järelikult peab olema totemistlike ja kastiühiskondade vahepealseid vorme ka olemas. Totemistlike institutsioonide üks iseloomulik joon on see, et ühiskonnagruppide ja loomaliikide vaheline homoloogia eksisteerib tegelikult hoopis erinevuste vahel, mis ilmnevad ühelt poolt inimeste ja teiselt poolt loomaliikide tasandil (inimene erineb teisest inimesest nagu karu erineb kotkast). Niisiis on tegemist homoloogiaga kahe erinevustesüsteemi vahel, millest üks esineb looduses ja teine kultuuris. Terminite homoloogia puhul oleks vastupidi ja seos tootemi ja inimese vahel põhineks nende omavahelisel sarnasusel (inimene on nagu karu/kotkas). Sellist vaadet esineb näiteks Torrese väina saartel, kus kalakogukonna inimesed on kiilakad, kurekogukonna omad kõlava häälega ja nii edasi. Esimesel juhul tuleb ühe kogukonna erinevus teistest vähem esile. Kui loodus ja kultuur on
Geenid jagatakse järjestuse ja funktsiooni sarnasuse alusel Homoloogideks - järjestus homoloogiline ja funktsioon sarnane, paraloogideks - järjestus homoloogiline, funktsioon erinev ja ortoloogideks. Tuleb teha vahet DNA homoloogia geeni homoloogia vahel. Tüüpiline paraloogsete geenide näide on pseudogeenid, mis moodustavad suure osa hulkraksete genoomidest. Geenide võrdlemisel on oluline osa mitte kogu järjestuse globaalsel homoloogial vaid lõikude leidmisel, mis on suure homoloogiaga. Eriti olulised on sellised kõrge homoloogiaga lõigud valgu geenide võrdlemisel. Valkudes on järjestuse motiivid, perekondade piires konserveerunud järjestuse elemendid, mis sageli koosnevad lühikestest lõikudest, aga need lõigud peavad olema kindals järjestuses. Näiteks DEAD motiiv on omane RNA (ja vahel ka DNA helikaasidele). Järjestuse võrdlemise alusel on võimalik tundmatu funktsiooniga geenile ennustada tema produkti võimalikku funktsiooni. Siit tuleneb pööratud geneetika
võrreldakse neljast nukleotiidist koosnevaid järjestusi. Järjestuse homoloogia alusel jagatakse perekondadesse ja superperekondadesse. Geenid jagatakse järjestuse ja funktsiooni alusel: homoloogilised – sarnane järjestus ja funktsioon paralood – sarnane järjestus, erinev funktsioon nt pseudogeenid ortoloog – geenid kahest eri liigist, mis pärinevad ühest geenist nende liikide viimases ühises eellases. Geenide võrdlemisel on oluline leida lõigud, mis on suure homoloogiaga (mitte üldpilt). Eriti oluline valgu geenide võrdlemisel. Valkudes on järjestuse motiivid, perekondade piires konserveerunud järjestuse elemendid, mis koosnevad lühikestest lõikudest, aga need lõigud peavad olema kindlas järjestuses. Pööratud geneetika – järjestuse võrdlemise alusel on võimalik tundmatu funktsiooniga geenile ennustada tema produkti võimalikku funktsiooni. Otsib 4