Eesti Muusika Ajalugu
lauluõpetajana. 1932. aastal kolis ta Pärnusse, kus juhatas " Endla" seltsi koori. Aastast
1934 kuni surmani elas ja töötas ta Vändras.
Looming.
Lüdigi muusikat iseloomustab meloodilisus, lihtne klassikalis-romantiline
harmoonia ja rahvalikkus. Olles tuttav Tobiase ja Kapi loominguga, taotles temagi
rahvalikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Autentset rahvaviisi kasutas ta
vähe, selle asemel rahvaviisi intonatsioone. Tema teoste faktuur on valdavalt
homohfooniline, esineb ka polüfoonilist arendust.
Koorilaulud on lüürilise kallakuga, üldises rahulikus laadis leidub ka
tugevamaid tundepuhanguid. Laulude tekstid on enamasti eesti luuletajate
looduslüürikast ning rahvaluulest. Näiteks
· " Koit" ( F. Kuhlbars )
· " Kiigelaul" (rhvl.)
· " Ühest vaiksest pühast hiiest" ( A. Haava )
· " Põlismetsa järv" ja " Mets" ( K. E. Sööt )
Sümfoonilised teosed on komponeeritud peamiselt " Vanemuise" orkestrile.