Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks
Erinevaid valke on sadu tuhandeid nad erinevad üksteisest eelkõige ahela pikkuse ja aminohapete järjestuse poolest. Liht valgud ja liitvalgud Lihtvalgud ehk proteiinid on ülesehitatud ainult lähtudes aminohapetest. Näidetena võiks siinkohal nimetada albumiin(munavalge) ja zelatiin. Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale aminohapete veel kas sahhariidide, rasva või ka metalle. Kõige tuntum liitvalk on verele punast värvust andev homoglobiin. Fibrilaarvalgud ja globulaarvalgud Fibrilaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega. Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad valgud. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud: ensüümid, hormoonid ja antikehad. Valkude denatureerimine Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel valgud sadestuvad, seejuures valgumolekuli ehitus muutub
4. väga väikeses osas ka dissotsieerumata süsihappena Vere pH CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O → H2CO3 Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3→H+ + HCO3- HCO3+Na→NaHCO3 (naatriumbikarbonaat) 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Hapnikumahtuvus- Suurus- 20, 4 ml. Seda üheks mõjutavaks teguriks on hemoglobiini tase veres. Homoglobiin võimaldab verel hapniku siduda ning transportida. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsioon reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus,millel eristatakse sisse-ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. -kopsude ventilatsiooni tõus - vere hapnikumahtuvuse tõus- tõuseb, kuna veres hemoglobiini hulk suureneb
annaabi.ee 
