Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 väldanud ajajärk, mis hõlmab nn generaalbassiepohhi (tähendust ei tea). Tol ajal asendusid polüfoonia (mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas) homofooniaga (mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate), kontrapunkt (üldine polüfooniaõpetus, samaaegsete meloodiate kooskõla muusikas) harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga ( mazoor helistik, minoor moll). Kujunes palju uusi teosevorme: vokaalsümfoonilisus, instrumentaalmuusikas soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso ( esimene
üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck. Vormid/žanrid Muusikas asendusid baroki Klassitsisme ajastul tekkis palju ajal keskaegsed helilaadid mažo uusi žanreid. Tähtsaimaks neist or-minoorsüsteemiga, polüfooni oli sümfoonia. Lisaks olid veel a asendus homofooniaga ja klassikaline sonaat, klassikaline kujunes uusi keelpillikvartett, teosevorme: ooper,oratoorium, instrumentaalkontsert ja ooper. concerto grosso, süit, fuuga.
koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille ja v?ti kasutusele haamerklaver. K?ge avalisemaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassih?l ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei t?ista mitte pillide , vaid partiide arvu , kuna basso continuo't m?gis v?emalt 2 pilli. T?tsamad meloodiapillid olid viiul , oboe ja plokkfl?t. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 v?danud ajaj?k.Tol ajal asendusid pol?oonia homofooniaga , kontrapunkt harmooniaga ja keskaegsed helilaadid maooriminoors?teemiga. Barokkmuusikat saab jagada kolmeks perioodiks : varajane periood ,mis kestis 1580-1630 , keskmine periood mis kestis 1630-1680 ja hiline periood mis kestis 1680-1740. Erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika areng S?a barocco on p?it portugali keelest ja t?endab ebakorrap?ast lopergust p?li. Barokk j?kas renessansis alustasid arengut , ning lisas enda poolt juurde mitmeid huvitavaid elemente
tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Klassikalises tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Gigue 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti meremeeste tants Muusikateooria Polüfoonia asendus homofooniaga, mis tõi kaasa akordiõpetuse harmoonia Keskaegsed helilaadid asendusid mazoorminoor e. duurmollsüsteemiga Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba reness. ajastul esitati polüüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti laultol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitatakse bassihäälele
muude väikepaladega. Klassikalises tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande – paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante – kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande – kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire šoti meremeeste tants Muusikateooria Polüfoonia asendus homofooniaga, mis tõi kaasa akordiõpetuse - harmoonia Keskaegsed helilaadid asendusid mažoor-minoor- e. duur-moll-süsteemiga Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba reness. ajastul esitati polüüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti laultol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitatakse bassihäälele.
annaabi.ee 
