"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde'i romaan rikka, ilusa ja esialgu rikkumata noormehe elust. Esmakordselt ilmus lugu 13-peatükilisena 1890. aastal kuukirjas Lippincott. Aasta hiljem ilmunud trükis oli 7 peatükki rohkem ning osa eelnevatest peatükkidest olid väidetavalt algse väljaande liialt homoerootilise sisu tõttu ümber tehtud. Teos langes tollases puritaanlikus Suurbritannias moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses. Sisu Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle
Nii joonistab ta tantsivaid ja embavaid paare.Joonistuste tundeskaala on sna kitsas ja korduv.Nad on erootilised,kuid mju kahandab see,et kehas on nrgalt rhutatud soolisust. Enamasti ei mngi rolli ka nod ja ilmed.Poosid osutavad teinekord sensualiseeritusele,kehad vhem.Dnaamika huvitab kunstnikku enam kui meelelisus,siiski on nii mnegi paari teineteise jrele haaramises alasti iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia asemele tuseb vitaalsus. Anton Starkopf on ka skulptor,ta on teinud ni mitmeidki skulptuure:"Siiami tantsijatar","Sbratarid","Tantsijanna","Naine kalaga","Flora","Andumus","Leda luigega","Madonna","Pieta".Maskuliinsuse ja hpertrofeeritud ju vrdkujude loojalt sai Starkopf tuke mnegi erootilise sugemetega naisakti joonistamiseks.Naised on pris atleetlikud ja vtavad monumentaalseid poose,kuid neis on ka teatud primitiivne ahvatlevus.Allakriipsutatud ilmekus ja
1989 Kanadas väliseesti kirjastuselt. Ta pälvis rahvusmeeleolu tõusu aegadel endale nime ,,protestiööbik" ning oma lüürikas kasutab Ta ka suhteliselt otsesõnalist isamaalüürikat. Siiski on ka temal põhiliseks teemaks trotslik ,,prügikastiluule" ning rämetraagiline lembeluule. Viimane kogu ,,Vana libu hommik", mis ilmus aastal 1998, katsetab erisuunaliselt, nii folkloorse motiiviga ja murdeluule ning homoerootilise, modifitseeritud vormi vahel. (Pruul 2000) Pilt 4 Merle Jääger (http://www.ajaloomuuseum.ee/) [24.04.2011] Selle ajastu punkaritest on alles vähe. Enamik on suundunud teisele teele. On ministreid ja teisi asjamehi. Üks neist oli Rakvere linnapea , kes mängis kunagi ansamblis Süütu Vanaema. (Rinne 2008:75-79) 18 6. PUNKLAULUPIDU
(Johann Wilhelm Ludwig Gleim, Christian Fürchtegott Gellert jt), ja saksa romantikute teostes (Heinrich von Kleist). (Kon, 2002: 212) Kõige tuntum ja avameelsem romantismiaegne saksa homoerootiline luuletaja oli krahv August von Platen (1796-1835). Tema luule on eranditult karske ja käsitleb peaasjalikult autori vastuarmastuseta armastust noormeeste vastu. Nüüdseks on Ziegenis loodud von Plateni- nimeline memoriaalraamatukogu, maailma suurim saksa homoerootilise kirjanduse kogu. Palju tuntud on Friedrich Nietsche (1844-1900). Teda valdasid homoerootilised tunded ja need avaldusid tema loomingus. Friedrich lähtus Antiik-Kreekast, leidis Luna-Itaalias tõelised jumalad, alasti suplevate Sitsiilia noorukite näol, kes kehastasid tema unistust. Nietzche vaated avaldasid suurt mõju XIX sajandi lõpu filosoofiale ja esteetikale, sealhulgas suhtumisele alastusse. (Ibd: 213) XX sajandi alguses see traditsioon jätkus
annaabi.ee 
