seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu- teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha ning teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. 1.1. Isaac Newtoni värviteooria Isaac Newton, kes oli hariduselt füüsik, püüdis oma katsetes tõestada, kui petlik on inimese kujutlus igapäevasest päevavalgusest. Newton väitis, et hommikuvalgus, mida me tavaolukorras tajume läbipaistva ja heledana, koosneb tegelikult värvilistest kiirtest. Tema prismakatsed näitasid, et kui hele päikesekiir lasta läbi klaasist prisma, on võimalik selgelt märgata päikesekiire lahutumist erivärvilisteks kiirteks. Newtoni oletuse kohaselt määrab eseme värvi see kiirtekimp, mis teistega võrreldes on kõige intensiivsem. Erivärvilistest kiirtest koosnevad valguskimbud võivad paista täiesti ühte värvi kuna inimene kiiri eristada ei suuda
Visuaalsed ning auditiivsed märgid on lavastuse juures väga olulised, seda ka ,,Hedda Gabbleris". Need märgid loovad lavastusest ühtse terviku, ilma milleta mõjuks kogu etendus kuiva ja emotsioonituna. Kogu etenduse toimumispaigaks on üks ja sama ruum - Tesmanite elutuba. Valguse, helide ning muusika abil luuakse keskkond, mis paneb vaataja unustama, et tegevuse paik ei muutu. Kord domineerib seal ere hommikuvalgus ning vaikus, teinekord kumab läbi pilkava pimeduse sinakas taevas, mille tumedust võimendavad ka sünged, peaaegu matuselaadsed helid. Omavahel võitlevad ka punakad ning lillakad toonid. Punakaid toone ilmestavad põrandal olevad kuivanud puulehed, mis võivad olla kui metafoor lähenevale lõpule või millegi närbumisele. Lillasid toone on näha juhul, kui laval toimub midagi pingelist või räägib keegi halvaendeline tegelane
annaabi.ee 
