müüa(kollane; kellega d`Artagnan Pariisis käis). 5.Mileedi kohtus pimedas toas enda arust de Wardesiga aga tegelikult mängis Wardesit d`Artagnan. D`Artagnan saatis mileedile kirja, mis mileedit solvas. 6.Kuna mileedi arvas, et solvava kirja saatis Wardes, tahtis, et d`Artagnan läheks ja tapaks Wardesi ära. 7.D`Artagnan oli jälle mileedil külas. Rääkis talle ära oma saladuse, et ta mängis üks öö Wardes`it. Mileedi ehmus ja hakkas toast lahkuma. D`Artagnan aga haaras mileedi hommikumantlist ja siis paljastus hommikumantli alt õla peale kõrvetatud liiliaõis(-see tähendab et ta on timuka poolt surmale määratud). Mileedi tahtis sellepärast d`Artagnani tappa aga d`Artagnan pääses. Lahkus mileedi majast Ketty riietega. 8.D`Artagnan ilmus Athose majja naisteriietes, mille ta Ketty käest oli saanud.Ta rääkis Athosele ja Aramisele oma loo ära. Ketty ilmus d`Artagnani kuju ja palus kaitset ning peidukohta. D`Artagnan peitis Ketty Aramise juurde
..» «Sõrmus, mu arm, on minu käes. Neljapäevane krahv de Wardes ja tänane d'Artagnan on üks ja sama isik.» Ettevaatamatu nooruk ootas häbiga segatud üllatust, väikest tormi, mis oleks lõppenud pisaratega, kuid ta eksis rängalt ja ta eksitus ei kestnud kaua. Kahvatult ja hirmuäratavana tõusis mileedi, tõukas d'Artagnani tagasi võimsa hoobiga rindu ja sööstis voodist välja. Oli juba peaaegu täiesti valge. D'Artagnan hakkas kinni ta õhukesest batistist hommikumantlist, et paluda andestust, kuid tugeva ja kindla tõmbega püüdis mileedi lahti rabelda. Batist rebenes ja paljastas ta õlad. Ühel neist kauneist ümaraist ja /Valgeist õlgadest märkas d'Artagnan piiritu hämmastusega liiliaõit, seda kustutamatut märki, mille vajutab timuka teotav käsi. «Suur jumal!» hüüatas d'Artagnan, lastes lahti hommikumantlist. Ja ta jäi liikumatult ning jäisena voodil vakka. Kuid mileedi taipas d'Artagnani ehmatusest, et ta on paljastatud. Kahtlemata oli ta
annaabi.ee 
