pikaldane parim sõber, kellega peaaegu suve lõpust saadik sõnakestki vahetanud pole. Mul on sellest siiralt kahju. Üsna tihti saab siiski kuulda minu suust lauset: ,,Mul ei ole aega!" Tegelikkuses on asi minu planeerituses. Olen avastanud, et näiteks nähes, kui palju järgmiseks päevaks vene keeles teha on, keskendun rohkem mittetähtsatele tegevustele, näiteks laulmine ning jätan kodutöö hommikuks. See variant on siiski halvem, sest ma pole hommikuinimene ja varakult tõustes võin terve ülejäänud päeva pahur olla. Mis puutub õppimisse, siis sellesse suhtun tõsisemalt kui eelmistel aastatel. Olen aru saanud, et elus läbilöömiseks peab omama head haridust. Kui põhikoolis ei pööranud ma tähtaegadele tähelepanu ning kodutööde tegemine jäi tahaplaanile, siis nüüd, keskkoolis olles, tunnen, et põhipunkt, millele keskenduma pean, on kool. Gümnaasiumitee alustamine on pannud mind mõtlema, mida ma tahan teha tulevikus. Kuidas
Võiks mõnikord piirata oma aega internetis olemisel ja lisada need puuduolevad tunnid magamisele. Sättimisele kulutan samuti liiga palju aega, sellega võiksin võita samuti uneaega, kuid arvestades, et ma ei ole hommikuinimene ja mul kulub pärast ülesse tõusmist päriselt ,,ärkamiseks" umbes kaks tundi, siis pikas perspektiivis on sättimise aeg õigustatud. Samuti pean meeles pidama, et ei unustaks ennast raamatuid lugema, sest siis
annaabi.ee 
