Seedimisprotsesside füsioloogia
Jämesoole motoorika on rohkem mittepropulsiivne peristaltika. Laine on
harvem ja ilmneb ebareeglipäraselt ning võib liikuda mõlemas suunas.
Peristaltiline laine ei haara tavaliselt rohkem, kui 10...20 cm pikkust lõiku. See
segab jämesoole sisaldist ja annab jämesoole protsessidele aega. Vastupidine
peristaltika soodustab vee ja soolade tagasiimendumist, sest peensoolest tuleb
üsna vedel küümus. Roojaga väljub päevas umbes 100...150ml vett. 1...3x
päevas tekib massi liikumine e. Holzknechti liikumine, millega haaratakse
pikem osa jämesoolest ja suunatakse jämesoole sisaldis sigmasoolde.
Gastrokooliline refleks algab 10 minutit peale toidu sisenemist makku, see on
kolinergilise iseloomuga. Toidu makku sattumine aktiveerib mao motoorikat ja ka
sigmasool saab erutatud korduvate massiliikumistega ja gastrokoolilise refleksiga
ning see võib vallandada defekatsiooni.
Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline
sfinkter
annaabi.ee 
