C. Päiskiviliigid on kõik poolparasiitsed taimed; D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi-liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele, on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur. 31. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.): A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Poolparasiidid ehk hemiparasiidid saavad olla vaid rohelised taimed, kes on fotosünteesivõimelised. D on õige. 32. Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste) protsesside olulisust mingi koosluse liigirikkuse kujunemisel? A. Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria? B. Mittetasakaaluline käsitlus? C
hemiparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt; täielikud parasiidid (obligaat- ehk holoparasiidid) pole võimelised iseseisvalt (auto-troofselt) toituma. Parasiittaimede juurtel arenevad haustorid ehk imitorud, millega need kinnituvad peremehe külge ning mille abil omastavad temalt toitaineid. Nende keskosas on pikad spiraalpaksenditega trahheiidid, mille abil vesi ja toitained juhitakse parasiidi ksüleemi. Tun-ginud peremehe juhtkimpu, limastuvad parasiidi hüüfitaoliste piklike rakkude tipud, mille tulemusena peremehe ja parasiidi tsütoplasmad puutuvad kokku. Morfoloogiliselt on
21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga. Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid - bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi vôib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine - arenenud parasiit. Puhas kasvukiirus: Rp = 1 - stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia. Kasvukiirus sôltub: 1) L - aeg, mille jooksul peremees nakatub; 2)
21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 või mõne peremeesorganismiga. Parasitoidid tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) munevad munad teise organismi muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid, kes on võimelised elama ka ilma peremeesorganismita (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi võib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine arenenud parasiit. Puhas kasvukiirus: Rp = 1 stabiilne (nakatunud organism nakatab elu jooksul veel ühe); Rp > 1 haigus levib; Rp >> 1 epideemia.
Parasiit, erinevalt kiskjast, püüab peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest väiksem. Parasiidid jagunevad: · Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega · Makroparasiidid keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saab liigitada ka selle järgi, kas parasiit on: · Obligatoorne ehk holoparasiidid saavad eksisteerida ainult parasiidina · Fakultatiivsed ehk hemiparasiidid suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis, nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama ka parasiteerimata, kuid võtavad ikka naabritelt midagi juurde.
Mikroparasiitide populatsiooni tihedust saab mõõta nakatunud peremeesorganismide tiheduse läbi. Makroparasiite saab loendada. Kõige suurem parasiit on 8m pikkune, elab kellegi ajus. Raitlill maailma suurim õiega parasiit. Rohkem kui 50% bioloogilistest liikidest on parasiidid. Parasitism on esimene interaktsioon, mis kahe organismi vahel tekib, mis aja jooksul liigub edasi kommensialismi poole ja sealt edasi mutualismini. Obligatoorsed ehk holoparasiidid ja fakultatiivsed ehk hemiparasiidid. Hemiparasiite lidub suhteliselt vähe ja kui siis taimeriigis. Näiteks robirohud, silmarohud, härgheinad. Parasiidi puhas kasvukiirus. Parasiidi levikulävi. Käib mikroparasiitide kohta. R0 - ühe isendi poolt toodetud suuküpseks saanud järglaste arv. Puhas kasvukiirus on ühe peremehe poolt nakatatud uute peremeeste arv elu jooksul. Kui R0=1 siis on populatsioon stabiilne. Kui R0 suurem 1, siis leviv, kui väiksem kui 1 siis taanduv.
käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt; täielikud parasiidid (obligaat- ehk holoparasiidid) pole võimelised iseseisvalt (auto-troofselt) toituma. Varre ülesanded - külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport; fotosünteesiproduktide transport. põhitunnused - maapealne asend; kasvab kaua pikkusesse; kannab lehti; harunemisvõimeline; radiaalse siseehitusega; rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) Varre muudendid
Parasiit on peremehest selgelt väiksem. Parasiidid jagunevad: Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. (ehk ainuraksed või prokarüoodid) Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega. Makroparasiidid keha mõõtmeilt on suurim parasiit 8m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saame klassifitseerida ka selle järgi, kas parasitism on Obligatoorsd - ehk holoparasiidid - saavad eksisteerida ainult parasiidina. Fakultatiivsed - ehk hemiparasiidid - suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis. Nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad normaalselt hakkama parasiteerimata, kuid võtavad ikka ka naabritelt midagi juurde Rnull (parasiidi kasvukiirus) sõltub kolmest tegurist:
PARASITISM Üle 50% maakera liikidest on parasiidid. Seni pole leitud ühtegi hulkrakset organismi, kellel poleks liigispetsiifilisi parasite, kellel omakorda on liigispetsiifilised parasiidid. • Mikroparasiidid – ei suuda loendada, saab määrata nakatunud peremeeste järgi. • Makroparasiidid – saab loendada. Nt puuk • Hemparasiidid – taimed: poolparasiidid. roheliste lihtedega taimed. Fotosünteesivad + varastavad naabertaimede juurtest aineid. Nt: robirohi, silmarohi. • Holoparasiidid – taimed: täisparasiidid. rohelisi lehti pole. Enamik haigusi on mikroparasiitide põhjustatud (viirused jne) Millest sõltub parasiitide levimiskiirus? R0 – puhas kasvukiirus. Mitu järglast keskmiselt populatsiooni liige elu jooksul toodab. Kui mitu nakatunut 1 populatsiooni liige elu jooksul tuudab R0 = 1 – epideemiat pole, ei levi, ei taandu R0 < 0 rünnak taandub R0 > 0 epideemia levib Mis määrab R0? R0 = LSB L – aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks
annaabi.ee 
