Antud andmekandjate tootjad loodavad tagada turvalise püsimise andmetele rohkem kui 50 aastaks, mis ületab praeguse andmete püsivuse mitmekordselt. Joonisel on kujutatud holograafilise kujutise saamise ja lugemise meetod. Holograafilised mälud baseeruvad suurel hologrammide kandmisel samale materjali tasandile. Selleks, et kujutised ei kattuks, muudetakse iga kujutise salvestamisel muudetakse tugilaine langemise nurka vastavale kihile. Tugikiir enne hologrammile pääsemist läbib kallutus süsteemi mis paneb paika tugikiire suuna vastavalt etteantud aadressile. Igale aadressile vastab oma tugikiire suund. Signaali kiir jaotub n kanalite arvuks igasse millest lülitatud modulaator M. Kui modulaator saab juhtiva pinge laseb ta endast laseri kiire läbi. Juhul kui pinget ei tule peale siis muutub ta läbipaistmatuks. Modulaatorite väljundisse tekib kiirte kombinatsioon mis koos tugikiirega salvestub hologrammi kujul. Info kogunemisel
- pole erinevust positiivi ja negatiivi vahel; - kujutise suurus oleneb kasutatava valguse lainepikkusest : mida suurem , seda suurem kujutis; - ühele fotoplaadile saab jäädvustada palju hologramme, piisab, kui iga kord fotoplaati pisut pöörata. 86 Holograafia leiutas 1947.a. ungari päritolu füüsik D. Gabor, kes sai selle eest 1971.a. Nobeli füüsikapreemia. Hologrammile andis nime samuti D. Gabor, lähtudes kreekakeelsetest sõnadest "holos" - täielik ja "gramma" - üleskirjutus. Seega tähendab "hologramm" täielikku üleskirjutust. Hologramm annab esemest tunduvalt täielikuma kujutise kui foto. Tõeliselt "täielikuks üleskirjutuseks" aga ei saa ka hologrammi pidada, sest see ei kajasta näiteks eseme kuju või asukoha muutusi. Hologramm selle sõna otseses tähenduses annab nn. aegruumiline ehk 4D holograafia