Hologrammi vaatlemiseks kasutatakse ainult tugikimpu. Selle difraktsioon hologrammi interferentsipildil tekitab täpselt samasuguse lainekimbu nagu oli esemekimp. Kui see kimp silma juhtida, tekib silmas esemega sarnane kujutis. Tekkiv kujutis on ruumiline, s.t. silma asendit muutes nihkub vastavalt ka kujutis. Holograafial on mitmeid rakendusi teaduses, tehnikas, meditsiinis. Loomisel on holograafiline kino ja televisioon. Holograafiast on huvitavalt kirjutanud H. Käämbre oma "Laseriraamatus" (Tln: Valgus, 1978, § 25). Hologramm erineb fotost mitmeti: - purunemisel säilitab iga tükk info kogu objekti kohta, sest pole kasutatud koondavat optikat, "pilt" on laiali üle kogu kaadri; - pole erinevust positiivi ja negatiivi vahel; - kujutise suurus oleneb kasutatava valguse lainepikkusest : mida suurem , seda suurem kujutis; - ühele fotoplaadile saab jäädvustada palju hologramme, piisab, kui iga kord fotoplaati
annaabi.ee 
