Paljud traditsioonilised väljendid said uue tähenduse. Kirikupühad jäeti kalendrist välja, lisandusid proletariaalsed pühad. Kõik elukutsetega seonduv oli järsku väga oluline. Kirjandusteostelt nõuti proletariaalset sisu (kusjuures oli oluline kajastada erinevaid ameteid, et nende esindajad ei solvuks) ja õnnelikku lõppu (traagikat ei tunnistatud, isegi kui kõik surma said, ei olnud see traagiline, sest nad surid tuleviku õnne nimel). Seda suhtumist on nimetatud holistlikuks utopismiks, see oli suunatud ühiskonna kui terviku muutmisele (see sisaldas endas ettearvamatut tegelikult). Muutmisele kuulus ka inimene, kasvatus sai väga oluliseks. Teadvust püüti mitut moodi muuta. Ümber pidid sündima talupojad (kes olid küll töölised, aga samas ka omanikud) ja intelligents. Utopistlikku kirjandust on palju mõjutanud Wells ja tema ajamasina idee. Unistati kiirelt ja kohe õndsasse tulevikku jõudmisest.
Riigi veenõudluse haldamise tagajärjel vähenes aastatel 1995 kuni 2004 keskmine majapidamise veekasutus 11%, ehk ligikaudu 14 miljoni m3 võrra (Tortajada, 2006). Kokkuvõtvalt võib öelda, et Singapuri veevarude käitlemine on üks eeskujulikumaid kogu maailmas. Seda kuidas Singapur kasutab ära efektiivselt oma väikest veevaru läbi seadusandluse ja parima võimaliku tehnoloogia, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik vee tarbimine võib lugeda äärmiselt eeskujulikuks holistlikuks vee kasutamise näiteks. (Tortajada, 2006). Kokkuvõte Rahvaarvu pideva suurenemise, linnastumise ja elukvaliteedi tõusu tagajärjel suureneb magevee nõudlus aasta aastalt üha enam (Biswas, 2002). Rahvastiku koondumine linnadesse toob endaga kaasa täiendava koormuse puhtale joogiveevarule ning suurendab riski selle ammendumisele. Selleks, et puhas joogivesi oleks standard, mitte luksuskaup, tuleb meil hakata tõsisemalt
et selle põhjal saaks konkreetseid nähtusi ette näha või esile kutsuda. Põhjuslike seoste toimimisel avalduvad looduses alati nii ettemääratus kui juhuslikkus. Viimast kiputakse mõnikord unustama ja nii võib jõuda oma arutlustega determinismi (täielikku ettemääratusse). Nüüdisajal vaadeldakse sündmusi tõenäosuslikena ja looduse kirjeldamisel tuleb arvestada kõikvõimalike põhjuslike seoste ahelatega. Sellist lähenemist nimetatakse holistlikuks (krk k. holos – täielik). Holism on seisukohal, et tervik ei võrdu osade summaga, vaid seal on olemas veel mittemateriaalne "terviklikkuse tegur" Seaduse kvalitatiivset esitust nimetatakse seaduspärasuseks. Kui seadusele vastab alati ka mingi matemaatiline kirje, siis seaduspärasusele mitte. Näiteks gravitatsiooniseadus ütleb, et kahe masspunkti vahel mõjub tõmbejõud, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Vastav
Nietzsche Temalt võtab ta palju üle. Nietzschel on näiteks üks põhimõiste "võimutahe" ja Adler kasutab mõistet "püüdlus üleolekule". Neid on peetud väga sarnasteks mõisteteks, kuid tegelikult sisuliselt Nietzsche on tugeva üksikisiku pooldaja, siis Adler rõhutab just ühiskondlikku koostööd ja ühtsust. Selles mõttes ei saa neid ühte patta panna. Siiski on Nietsche teda mõjutanud. Smuts Filosoof, kes oli ka tähtis riigimees ja poliitik. Tema filosoofiat nimetatakse holistlikuks (terviklikuks). Adleril oli Smutsiga väga tihe kirjavahetus ning ta tõlkis ja propageeris Smutsi teoseid. Ta oli nagu tema vahendaja Euroopas. Terviklikkuse filosoofia põhineb sellel ideel, et tervik omab teatud omadusi, mida tema üksikkomponentidel ei ole. Adleri puhul on tervik kui isiksus ja üks tema põhimõiste on see, et ta väidab, et iga inimene püüdleb terviklikkuse poole . See saab tema psühholoogias ka üsna oluliseks suunaks
annaabi.ee 
