objektiivsete fenomenidega. Ta tõi näiteks taoistliku teaduse, kus teadlased pigem vaatlevad ja püüavad mõista kui mõjutavad ja analüüsivad. Eriti kriitiline oli Maslow selliste psühholoogiliste teooriate suhtes, mis otsisid võimalusi teadvuse taandamiseks alateadvuslike fenomenideni või teatud teadvuslike kogemuste taandamiseks lapsepõlvest pärit lahendamata probleemideni. Üldiselt pidas Maslow tähtsaks teaduse fenomenoloogilist, holistlikku (mitteanalüütilist) ja empiirilist (non-a priori) olemust. Tema põhimõisted on nüüdseks pälvinud laialdast tunnustust ning neid hakatakse tasapisi ka psühholoogias ja psühhoteraapias rakendama. Kasutatud kirjandus: 1. www.vikipedia.com 2. 6. peatükk raamatust "Transpersonaalne psühhiaatria ja psühholoogia" John R. Battista
Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom. Vaatamata sellele, et Meistri (Freudi) ja tema endise järgija (Jungi) vahel on hulk lahknevusi, on ka hulga ühist. Üks viitab mõnikord psühhoanalüüsile kui "materialistlikule" ja vähenevale, võttes samas Jungi kui "spiritualistlikku" ja holistlikku. FREUD klassikalise psühhoanalüüsi looja. JUNG analüütilise psühhoanalüüsi Võttis kasutusele mõiste "alateadvus" looja, mis arenes välja klassikalisest psühhoanalüüsist. Võttis kasutusele mõiste "kollektiivne alateadvus" FREUD kujutas alateadvust kui teadvuse JUNG püstitas väite alateadvuse kahest
ning väline ja sisemine sotsiaal-psühholoogiline keskkond, mis kõik on omavahel seoses, kujundades ja mojutades üksteist. Vastastikused seosed on dunaamilised ja komplekssed. Keskkonna ja uksikisiku muutusi ja mojusid vahendab ja kujundab uksikisiku kaitumine ja bioloogia, mis justkui fi ltreerib vastastikuseid toimeid ja mojusid, neid voimendades, mahendades ja vormides. Tervise holistlikud kontseptsioonid Green ja Kreuter (1999) defi neerivad tervist kui holistlikku (holism kreeka keeles koiksus, terviklikkus) kontseptsiooni, mis sisaldab endas nii sotsiaalset, vaimset kui hingelist elukvaliteeti. Tervise holistlikke ehk terviklikke kasitlusi on mitmeid. Alljargnevalt tutvustame neist kolme. Ameerika Uhendriikidest alguse saanud tervise holistlik liikumine kannab endas sellist arusaamist tervisest, mis on üsna lahedane WHO tervise definitsioonile, mille jargi tervis on enam kui vaid haiguse puudumine
saavutamine; (3) liikumine autonoomiast intiimsusse, mis peegeldub rahuldust pakkuvatest isikutevahelistes suhetes; (4) tähendusrikaste elueesmärkide formuleerimine; (5) holistllikke perspektiivide rakendamine elutsükklisse; (6) teadlikkus individuaalse identiteedi voolavuses ja stabiilsuses erinevate kriiside ja muutuste vahemikus; (7) empaatia ja intuitsiooni arendamine sümboolse kommunikatsiooni sügavamatel tasanditel (Garai, 1976). Kuidas need seitse humanistlik-holistlikku põhimõtet on aluseks, et rakendada kunstiteraapiat praktikas, on põhjalikult kirjeldatud raamatus "Holistic Healing Through Creative Expressions: A Training Manual in Holistic Healing for Creative-Expressive Arts Therapists" (Garai, 1984). Et tuua näidet, kuidas ühte neist põhimõtetest võiks rakendada kunstiteraapia praktikas, kirjeldan ma harjutust, mis on kujundatud individuatsiooni avardamiseks. Individuatsiooni võib kirjeldada
osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust. Antud inimkäsitus näeb patsienti kui oma arengu subjekti, kes on teadlikult toimiv, vastutusvõimeline ja vaba oma valikutes. Tähelepanu pööratakse ka haige individuaalsusele ja suhetele keskkonna ning kultuuriga. Patsiendikesksuses rõhutatakse ka tema turvalisuse tagamist. PREOPERATIIVNE PERIOOD Sel perioodil algab haige ettevalmistus operatsiooniks ning see nõuab õenduse järjepidevust erinevates õendusabi valdkondades
fenomenoloogilisest käsitlusest, kus ei lahutata üksteisest subjekti ja objekti ning kus püüeldakse eheda kogemuse poole. Selles valguses on ihu ja hinge (ning maailma) üksteisest eristamine kunstlik. Kriitika: Esineb nt olukordi (tänu raskele haigusele või puudele), kus me ei tunne ühtsust oma ihuga, vaid kogeme ihu takistusena oma sihtide saavutamisel. Viimane lähenemine on tervishoiufilosoofias üsna populaarne ja meelepärane lähenemine neile, kes kasutavad holistlikku lähenemist. Sellele on pakutud ka mitmeid rakendusi meditsiinis: 1) inimeste paremaks mõistmiseks tuleb neid võtta subjektide, mitte objektidena. Kannatused, tähendus ja valu on subjektiivsed nähtused; 2) meditsiinis ja õenduses vajalikud oskused vajavad vilumust (kehalisi oskusi). Kui inimest nähakse tervikuna, siis kaasnevad ihuga teadmised ja vilumused - „kehaline intelligentsus“. Descartes'i dualism välistaks taolise intelligentsuse, kuna seostab viimast hinge ja mitte kehaga;
kliinilise eriala kontekstis (Leininger, p. 72). Et" kultuurilise hoolitsuse" terminit mõista, on vaja mõista mõningaid Leiningeri termineid. Tabelis 5 on loetletud definitsioonid tema artiklis ,,Kultuurilise hoolitsuse teooria, uuringud ja praktika". Nagu ka teiste arenguteoreetikute puhul, baseeerub ka tema teooria holistlikule lähenemisele, mis on olemas tema ,,päikeseloojangu mudelis". Hariduslikke, poliitilisi ja religioosseid faktoreid tuleb arvestada, kui arendada holistlikku inimkäsitust kas üksikinimese, rühma, perekonna või institutsiooni suhtes. See on juhend õele, et osutada asjakohast ja mõttekat hoolitsust. Leininger uskus, et nende faktorite poolt toodud informatsioon juhib inimeste holistlikuma ja parema mõistmise juurde (Leininger, 1996). Tabel 5. Leiningeri definitsioonid Kultuuriline hoolitsus Kultuurist mõjutatud, jälgivad, toetavad või j
Tegevuslik uurimine (action research) on situatsiooniline tõsielulises kontekstis probleemi sekkuv, diagnoosiv ja lahendav. See nõuab potentsiaalses tegevuse kontekstis osalejate koostööd ja on järjest toimuvate muudatuste käigus ennasthindav, kus tulemuste rakendamine on metodoloogia osa. Pehmete süsteemide metodoloogiad on huvitatud probleemsete situatsioonide parandamisest ning probleemi lahendamise protsessist õppimisest. Millestki süsteemse vaate saamine hõlmab terviku holistlikku mõistmist ning samuti ka osadest aru saamist ning adumist, kuidas osad tervikusse integreeritud on. (lk 72-75) 3.3 Uurimisettepaneku struktureerimine ja kirjutamine Ettepanek (proposal) on tähtis mõtlemis- ja keskendumisvahend ning kasulik kommunikatsioonivahend teistega ideede arutamiseks. Kui ettepaneku lõplik versioon on valmis, pakub see sulle suunda, mis aitab sul püsida kursil, kui sind takistavad tähelepanu kõrvale juhtivad andmed ja ,,teekonna" arengud
Ja ma loodan, et detsember lõppeb apokalüpsisega. Ei, ma mõtlesin seda, et kui elu struktuuri, kui elu mehhanismi all voolab sinu lemmikheli või -värvitoon või sinu tunne see tunne, mis on eranditult sinu oma unustus ja kogu maailm korraga siis on hea elada. Sama absurdne, sama kurb, aga parem, hea. KASSINI-IKE Kioko, sa räägid armastusest. KIOKO Aga ma ei nimetaks seda nii. Ma mõtlen ikkagi midagi veel suuremat. Midagi olematut ja holistlikku. Ma ei ole lihtsalt pädev seda nimetama. KASSINI-IKE See on armastus. 60 KIOKO See on kõik ja samas see ei allu kvantiteediparameetritele. Ma võin öelda: armastus, õnnelikkus, jumal: okei, igaüks töötab vastavas kontekstis samamoodi. See on kõik sama. Ma nimetan seda lihtsalt alavooluks. Või
Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamikus inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimise liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. Z teooria: William G.Ouchi Z-teooria on eraldi teooria, mitte XY edasiarendus. Sageli nimetatakse seda jaapani juhtimisstiiliks. Tähistab konsensuslikku otsustamist, individuaalset vastutust, informaalset kontrolli ja holistlikku huvi töötaja vastu. Töötajaile garanteeritakse pikaajaline töö + suhteliselt aeglane edasiliikumine karjääriredelil. See peegeldab osalusjuhtimise teooriat, kus osalevatel meeskondadel on kindlad rollid. Rõhk on vastastikusel sõltuvusel. Töötajaid usaldatakse, eeldatakse, et nad on lojaalsed, huvitatud meeskonnatööst. Need on tüüpilised Jaapani kultuurile, kus kõrgelt väärtustatakse harmooniat ja indiviidi allumist grupile. Paljudes firmades koheldakse
· Sage kohamuutus ning ebaregulaarne tööaeg nõuavad head tervist, kohanemisvõimet ja vastupidavust; 76 · Reisisaatja kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav Keskharidus. Giid viib läbi turistidele tellitud ekskursioone oma atesteerimispiirkonnas Eesti Vabariigis, jagades teavet ka programmi kulgemise ja teenuste kohta; · Giidil on põhjalikud teadmised oma atesteerimispiirkonna kohta; · Meistergiid on kutseoskuste edasiandja. Meistergiidilt eeldatakse terviklikku (holistlikku) maailmakäsitlust; · Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, rõõmsat meelt, koostöövõimet, korrektsust, viisakat käitumist ja korrektset välimust; · Suhtlemine eri rahvusest klientidega nõuab head keeleoskust ning erinevate kultuuride tundmist ja mõistmist. Giid töötab iseseisvalt, mis eeldab distsiplineeritust ning otsustus ja vastutusvõimet;
annaabi.ee 
