Erinevalt Nobeli preemiast (Füüsika, Meditsiin, Kirjandus jne), ei ole RLA-l kategooriaid. Püüeldes vastu tulla tänapäeva maailma inimväljakutsetele, on selge et enim inspireerivam ja märkimisväärsem töö tihti ei kuulu mingi standardse klassifikatsiooni alla. Näiteks inimesed, kes alustavad keskkondliku eesmärgiga sageli avastavad end olevat enam huvitatud terviseprobleemide, inimõiguste ja/või sotisaalõigluse käsitlemisest. Nende töö muutub holistiliseks (tervikpildina universum ja inimene) vastuseks ühiskonna vajadustele, seega tegevusala järgi kategoriseerimine kaotab oma mõtte. Järgnevas loetelus on toodud välja peamised RLA laureaatide tegevusvaldkonnad 20aasta jooksul: · Rahu ja konflikti otsustavus · Keskkond · Inim- ja tsiviilõigus · Areng, arendus · Visioon ja alternatiivne tulevik · Tervis ja rehabilitatsioon · Lapsed ja haridus · Kultuurilised ja hingelised väärtused
Õnneks saavad reikipraktikud loota reikile. Reiki ei aita mitte ainult nende patsiente, vaid enese täisraviga saab hoida end jätkuvalt energilise ja tasakaalukana (Phylameana lila Desy : 2004 ; 43). Reiki ja lemmikloomad Paljud inimesed ravivad oma lemmikloomi holistiliselt. Mitmesugused puudutusteraapiad nagu reiki, Tellingtoni puudutus ja shiatsu massaaz on loomade kannatuste leevendamiseks kõrgelt hinnatud. Veel kasutatakse loomade holistiliseks raviks homoöpaatiat, aroomteraapiat ja Bachi õiteravi(Phylameana, L. D. : 2004 ; 44-45). Tellingtoni puudutus on spetsiaalselt loomade tervendamiseks loodud tugiteraapia. Haigusest või vigastusest paranemise kiirendamiseks silitatakse kogu looma keha ringikujuliste liigutustega. Loomaarmastajad elavad oma lemmikute kannatustele kaaa. Samamoodi on loomad tundlikud peremehe kannatuste suhtes. Kassid ja koerad küllastuvad reikienergiast inimestest kiiremini. See
usuliikumise või - organisatsiooniga liituma. Seesugune pööramine loob piiratud, lühiajalise hoiakute muutumise. Efekt kaob niipea, kui surve lakkab. Teiseks motiivipõhise tüpoloogia näiteks on Rambo (1995) kes väitis, et pöördumine toimub kultuuriliste, sotsiaalsete, grupiliste, isiklike, psühholoogiliste ja kogemuslike faktorite kombinatsiooni tulemusena. (Tema mudelit nimetatakse terviklikuks ehk holistiliseks pöördumismudeliks.) ● Pöördumise sotsiaalset konteksti arvestavad tüpoloogiad püüavad kirjeldada seda, kuidas ühiskonnas toimivad protsessid isiklikega kombineerudes võivad mõjutada inimeste pöördumist. Üheks tuntumaks sellise tüpoloogia näiteks on Glock’i ja Sark’i (1965) käsitlus, milles nad väitsid, et usulised liikumised tekivad ja kaasavad endaga inimesi sõltuvalt sellest, mis valdkonnas on toimunud ühiskonnas inimeste võõrandumine.