Omandimaksud. Kinke- ja pärandimaks. Omandimaksude kehtestamisega maksustatakse vara, täpsemalt selle omandiõigust, omandisuhet, nende muutumist. Omandiõiguse maksustamisel võidakse maksuobjektina määratleda: (1) omandis olevalt varalt teenitud tulu (nt renditulu, kasutustasu); (2) omandiõigus (omandisuhe) (nt konkreetsele omandi faktile, omandi muutusele kehtestatakse maks). Esimesel juhul rakendatakse üldreeglina tulumaksu või kapitalimaksu. Kapitalimaksu objektiks on sageli hoiuseintress, dividendid, üüritulu, tulu väärtpaberite võõrandamisest jms. Omandimaksu kehtestamise eelduseks on üldpõhimõte, et vara peab olema registreeritud ning omanikust eraldatav (immateriaalne vara). Omandimaksude liigitamisel lähtutakse vara liigist ja selle registreeritusest: · Materiaalne vara - kinnis- ja vallasvara (-asjad). Kinnisvara on alati registervara, vallasvara võib olla registervara või registreerimata vallasvara.
Laenuintressi kujunemine on seda mõjutavate tegurite rohkuse tõttu äärmiselt keerukas. Igasuguse laenu puhul intressist rääkides tuleb arvestada, et oluliseim intressimäära mõjutav tegur on eelkõige konkreetse projekti riskantsus, mis sõltub näitena nii büroo asukohast ja ehituskvaliteedist, kui ka hinnatasemest. Projekti omapäradele lisandub ka panga poolt rahvusvahelistelt rahaturgudelt laenatud rahaliste vahendite baashind ehk intress või hoiustajatele makstav hoiuseintress. Nende puhul on oluliseimateks teguriteks panga enda usaldusväärsus ja finantsvõimekuse tase ning üldine maailmamajanduse olukord. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 156) Kuna hüpoteeklaenude riskantsus on suhteliselt madal, siis võib baasintressile lisatav marginaal moodustada küllaltki väikese osa koguintressist. Eesti puhul on levinuima baasintressina kasutusel 6 kuu Euribor. 6 kuu Euribor on otseselt seotud Euroopa Keskpanga
annaabi.ee 
