jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse. vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel hoiupaigana. vMoskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg viisid Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi. v1962.-1964. aastal toimunud kaevamistel, mida juhtis A. Kustin, täpsustati valli konstruktsioone ja uuriti keerisahjudega hoonete rususid. Lahti kaevati ka puuraketega 5,34 m sügavune kaev. Kaevu lahtikaevamisel saadi 15 leidu, nende hulgas puust labidas, kirves ja kasetohust vakk. v
kaitseks külma eest. Tekstiilide värvikus lisas heledust ja elu pimedatesse ruumidesse, kus klaasideta aknad olid võimalikult väiksed ja sageli ka kaetud külma ilma eest. Mööbel esmajoones kergesti kättesaadavast tugevast ja vastupidavast tammepuust. Tähtsaimaks esemeks ilmselt kirst või kast, mis algselt valmistati õõnsast puutüvest ja varustati raudvitstega tarvitatud reisidel asjade kaasavõtmiseks, püsivalt hoiupaigana, istmena, lauana, magamisasemena. Istmeteks pingid ja järid. Ilmselt ainult tähtsad ja rikkamad isikud lubasid endale tõelisi toole. Populaarsed olid kokkupandavad klapptoolid, kastistmed. Sepistega tugevdatud kapid . Lihtsad nõudekapid koos tänapäevani kasutatavate riiulite ja ustega ("cup borde"). Hilisemal keskajal lisandus ka puhvet (buffet) nõude hoiukohana söögiruumis. Voodid koosnesid saksidel lihtsast nissi või orva paigutatud laudisest, mida täiendati