Ettevalmistav ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998.
ja varustati raudvitstega tarvitatud reisidel asjade kaasavõtmiseks, püsivalt hoiupaigana, istmena, lauana, magamisasemena. Istmeteks pingid ja järid. Ilmselt ainult tähtsad ja rikkamad isikud lubasid endale tõelisi toole. Populaarsed olid kokkupandavad klapptoolid, kastistmed. Sepistega tugevdatud kapid . Lihtsad nõudekapid koos tänapäevani kasutatavate riiulite ja ustega ("cup borde"). Hilisemal keskajal lisandus ka puhvet (buffet) nõude hoiukohana söögiruumis. Voodid koosnesid saksidel lihtsast nissi või orva paigutatud laudisest, mida täiendati privaatsuse ja sooja tarbeks vaipade-eesriietega. Õlgmadrats kaeti dekoratiivse kangaga. Normannid tõid keskaegselt Prantsusmaalt endaga kaasa enam viimistletud voodistiili kallihinnaliste voodikatete ja eesriietega, kus eesriiete riputamiseks kasutati rauast põikpuusid. Sulevoodeid hakati kasutama alles 14.sajandil hinnaline pere varandus hilisel keskajal.
katusekujuliselt teineteise vastu toetuvatest kividest, millele omakorda laoti väikesed kerisekivid. ● Umbahi erineb kerisahjust sellepoolest, et seal pole eraldi soojussalvestit – kerist. Selle asemel on suur ja kõrge tulepesa, mille peal on kogukas lagi. ( kerisahi) ( umbahi ) VILI ● Vilja lõigati sirbiga või vikatiga hiljem jäeti vili kuivama. Vilja kuivaatati partel. lakka kasutati heinte ja õlgede hoiukohana. Viljast tehti Odra, Rukki leiba söögilaud ● Söögilaud asus tavaliselt õuepoolses külgseinas diagonaalselt ahju vastas kahe seinapingi vahelises nurgas rehetuba Rehealune ja laut Laut. ● Laut oli suur Seal elasid kõik taluloomad, Hobustel olid kõigil eralid aedikud muidu võisid nad kellegi kabjaga ära tappa! Laut oli väike valgust seal ei olnud,Lahtritega käidi laudas toimetamas.
rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega. Arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Kuigi rahvusarhiiv on asutusena noor, ulatub Eesti rahvusliku arhiivisüsteemi rajamine Eesti Vabariigi algusaega. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana praegune ajalooarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa- arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998
riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega. Arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Kuigi rahvusarhiiv on asutusena noor, ulatub Eesti rahvusliku arhiivisüsteemi rajamine Eesti Vabariigi algusaega. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana praegune ajalooarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine ning 1998
annaabi.ee 
