600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"
Hoidjakeelele omastest joontest
Uurijad on väitnud, et lapse kõnes peegeldub temaga suhtleva vanema keel. Lastega
suheldakse lihtsamini kui täiskasvanutega. Eesti keeles peaaegu puuduvad hoidjakeelealased
uuringud ning leidub vaid üksikuid viiteid hoidjakeele sõnavara ja lõuna-eesti hoidjakeele
fonoloogilise struktuuri kohta. Uurimisvaldkonnas esinev teatav terminoloogiline ebakindlus
on põhjus, miks tuleb pikemalt juttu asjakohastel terminitel ja nende kujunemisel.
Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti
hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist
suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat