Marjad - referaat
Punase sõstra marjad valmivad tavaliselt juuli teises pooles või augustis. Marjade
ülevalmimisel väheneb kiudaine pektiini hulk, millel on organismi tervise kaitsel üsna oluline
roll.
Marju süüakse värskena ja kuivatatuna, neist tehakse mahla (millel võib lasta meega tõmbuda,
et haput maitset pisut pehmendada), kompotte, kisselle, moose, morsse, aga ka veine ja
nastoikasid. Tervistav toime on hoidistelgi. Marju võib hoida ka koos rootsudega
sügavkülmas, et neid talvel värskena tarvitada, eriti palaviku puhul.
Punase sõstra marjad sisaldavad mitmeid vitamiine, neist enam inimorganismile väga
vajalikku C-vitamiini ja ka P-vitamiini,
suhkruid, orgaanilisi happeid, parkaineid jm
komponente. Hulgaliselt on seal ka tervisele
turgutavalt mõjuvaid mineraalaineid ehk
mikroelemente. Rohkemas koguses on seal
kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi,
väävlit ja naatriumi, aga ka rauda, vaske,
annaabi.ee 
