Moosi keetmine (referaat)
muid aiasaadusi. Ja moosiks kõlbavad kõiksugu aia, metsa, poe- ja eksootilised saadused -
mustikad, jõhvikad ja pohlad, vaarikad-maasikad, sõstrad ja tikrid, porgandid-kõrvitsad, virsikud-
aprikoosid, melonid-ananassid, ning miks mitte ka viinamarjad ja roosid.
Moosi keetmise ajaloost
Aastakümneid tagasi valmistati hoidiseid selleks, et pikka talve kergemini üle elada. Aia- ja
metsaande hoidistati suuremal hulgal, kuna see kuulus praktilise majapidamise juurde.
Tänapäevalgi pole moositegu kuhugi kadunud. Traditsiooniliste mooside kõrval valmistatakse
kodus pigem selliseid, mida kaupluseriiulitel ei leidu.
Kuigi puuviljahoidiste täpne päritolu on seniajani selgitamata, on teada, et moosid, Ïeleed ja
puuviljahoidised on inimkonna laual juba kaua olnud. Juba teadaolevalt maailma esimeses, 1.
sajandist pärineva Rooma gastronoomi Marcus Gavius Apicuse kokaraamatus leidub
annaabi.ee 
