määramist indikaatorseadmega või müra mõõtmise tulemusi; 2) käesolevas määruses sätestatud müra piirnormidele ja meetmete rakendusväärtustele; 3) müra võimalikule mõjule riskitundlike töötajate (nt rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised) tervisele; 4) müra ja töös kasutatavate ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenevale mõjule, kui selle hindamine on tehniliselt teostatav; 5) müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusohu vähendamiseks antavate helisignaalide koostoimest tulenevale kaudsele mõjule; 6) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete töövahendite või -meetodite olemasolule; 7) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolule; 8) müraga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas (nt viibimine puhke- või riietusruumis); 9) töötajate tervisekontrolli käigus saadavatele asjakohastele andmetele. § 5
Graafikakaart nõuab ka kõige suuremat laiendussiini läbilaskevõimet. Lisalugemist: wikipedia.org Helikaardid Kõige lihtsamalt öeldes läheb helikaarte vaja selleks, et arvuti külge oleks võimalik ühendada kõrvaklappe ja mikrofoni. Algselt personaalarvutitel helikaarte ei olnud ja ainus heli, mida üks arvutikomplek suutis teha oli piiksumine, mida võimaldas teha emaplaadi külge ühendatud kõlar, mis oli mõeldud hoiatussignaalide edastamiseks. Tänapäeva helikaardid on üsna keerulised seadmed, millel on erinevaid heliväljundeid kahest kuni kümneni ja vähemalt üks helisisend. Lisalugemist: wikipedia.org Võrgukaardid Võrgukaarte vajame siis, kui soovime arvutit ühendada arvutivõrku. Võrgukaarte on väga palju erinevaid tüüpe, peamiselt ühendatakse võrgukaardid PCI laiendussiinile kuid uusimad võrgukaardid ühendatakse ka juba PCI-E laiendussiinile.
Seda signaali võib täiendada vähemalt viiest lühikesest kiirest plingist koosneva valgussignaaliga. e) Kui laev läheneb kitsuse või faarvaatri käänakule või kohale, kus teised laevad võivad mingi takistuse tõttu olla varjatud, peab ta andma ühe pika vile. Lähenev laev, mis võib olla käänaku või takistuse taga kuuldekauguses, peab sellele signaalile vastama pika vilega. f) Kui viled on laeval paigaldatud teineteisest kaugemale kui 100 meetrit, kasutatakse manööver- ja hoiatussignaalide andmiseks ainult üht vilet. Reegel 35. Helisignaalid piiratud nähtavuse korral Piiratud nähtavusega alal või selle lähedal tuleb nii päeval kui ka öösel anda käesolevas reeglis ettenähtud signaale järgmiselt: a) Vees edasi liikuv jõuajamiga laev peab vähemalt iga 2 minuti järel andma ühe pika vile. b) Käigus olev jõuajamiga laev, mis on peatunud ega liigu vee suhtes edasi, peab vähemalt iga
teatanud, et ta on võtnud juhtimise enda peale ja on selge, et sellest on mõlemad üheselt aru saanud. Juhtimise ülevõtmine vanemmehaaniku poolt ei vabasta vahimehaanikut oma kohustuste täitmisest. (3) Kõik masinavahi liikmed peavad teadma oma kohustusi. Lisaks peab igaüks neist teadma laeva kohta järgmist: 3,1) oskama kasutada laeva siseside vahendeid; 3.2) väljapääsuteid masinaruumist; 3.3) masinaruumi alarmsüsteeme ja oskama vahet teha erinevate hoiatussignaalide vahel; eriti tähtis on ära tunda tulekustutussüsteemi hoiatussignaali; 3.4) masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse tüüpi, asukohta ja arvu ning oskama nimetatud seadmeid ja varustust kasutada. (4) Kui mõni mehhanism ei tööta nõuetekohaselt, oletatakse selle riket või see nõuab erihooldust, tuleb selle kohta teha kirjalik sissekanne masina päevaraamatusse, märkides ära kasutusele võetud meetmetest. Vajaduse korral koostatakse edaspidise tegevuse kava.
2) peakompassi paranduse määramine vähemalt üks kord vahi jooksul, aga kui võimalik, siis pärast igat suuremat kursimuutust; parandus kirjutatakse logiraamatusse; 3) pea- ja vurrkompassi näitude võrdlus; 4) laeva automaatrooli ümberlülitus käsiroolile vähemalt üks kord vahi jooksul; 5) käigu- ja signaaltulede normaalne põlemine ning navigatsioonivahendite nõuetekohane töö; 6) raadioaparatuuri nõuetekohane töö; 7) mehitamata masinaruumi (UMS) juhtimisseadmete, hoiatussignaalide ja näiturite nõuetekohane töö. 98 (3) Vahitüürimees on kohustatud täitma «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli (RT II 2001, 22, 117) ning nende hilisemate muudatuste (edaspidi SOLAS konventsioon) nõudeid ning sealjuures arvestama käsiroolimise vajadust ja õigeaegset üleminekut automaatroolilt käsijuhtimisele, et vältida mis tahes ohtliku olukorra teket.
ainutl vahi- ja vanemmehhaaniku teadmisel. Selliste remonttööde kohta tuleb teha vastav sissekanne masina päevaraamatus. Kõik masinavahi liikmed peavad teadma oma kohustusi. Vahimehhaanik peab olema veendunud, et iga masinavahi liige teab laeva kohta järgnevat, kuid mitte sellega piirnevat: - oskama kasutada laeva siseside vahendeid - väljapääsuteid masinast - masinaruumi alarmsüsteeme ja oskama vahet teha erinevate hoiatussignaalide vahel, eriti tähtis on ära tunda tulekustutusseadme hoiatussignaali - masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse tüüpi, asukohta ja arvu ning oskama neid kasutada ohutuse tagamise otstarbel Kõik sillalt tulnud korraldused peab täitma viivitamatult. Korraldused peamasina töörežiimi või kiiruse muutumise kohta tuleb kanda logiraamatusse. Juhul kui peamasin on käsijuhtimisel, peab vahimehhaanik manöövrite või
b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused; c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mis tahes mõju; d) kui see on tehniliselt teostatav, töötajate tervisele ja ohutusele müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenev mis tahes mõju; e) töötajate tervisele ja ohutusele müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusteohu vähendamiseks antavate helimärguannete koostoimest tulenev igasugune kaudne mõju; f) tootjate poolt oma tööseadmete müratasemete kohta antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele; g) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete tööseadmete olemasolu; h) tööandja vastutusel toimuv müraga kokkupuute tavalisest tööajast kauemaks pikenemine; i) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas olemasolu korral avaldatud
annaabi.ee 
