Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Lisaks on veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. Hoiatavateks näideteks on Tšornobõl ja Fukushima. Inimese ökoloogiline jalajälg Tšornobõli katastroof - avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Tagajärjed - Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku,
Tekivad vaevused: selja-, pea- ja lihasvalud, unetus, allergiareaktsioonid, astmanähud, nahalööbed, mao- ja seedehäired, haavandid, seksuaalhäired, südame- ja veresoonkonna häired (südamekloppi- 6 mine, rütmihäired, vererõhu tõus). Selgeks märgiks, et oleme sattunud stressi küüsi, on tunne, et kadumas on kontroll oma elu ja iseenda üle. Hoiatavateks signaalideks on ebakindel käitumine ning meeleolu muutlikkus. Seda märkavad meist paremini teised, meie lähedased. Stressi vältimine Kergem on stressi vältida, kui seda ravima hakata. Stressi ravimine on kallis nii vaimselt, kuid ka rahaliselt (ravimid). Mooduseid stressist hoidumiseks on mitmeid, kuid need kõik ei pruugi alati toimida kõigi inimeste puhul. Kõige paremini aitab stressi ära hoida lähedaste inimeste toetus. Mis ka ei juhtuks elus, on
ise ja otseselt omaenda pealinna ajaloolisi väärtusi Harju mäe bastione ei õnnestu taastada nii lihtsalt nagu Pärnu maantee poeakende purunenud klaase. Ma loodan, et me kõik, eestlased ja venelased, oleme aastatagustest sündmustest saanud kogemuse, et vägivald sünnitab ainult uut vägivalda, ning uut sambasõda ja võimalikke järgmisi valitsusepoolseid ignorantsiväljendusi vastustatakse teisel viisil ning Serbia ja Indoneesia jäävad vaid hoiatavateks paralleelideks. Et see pole üksnes lootus ja unistus, vaid kättesaadav reaalsus, tõestab ka asjaolu, et püüd keelata põhiseaduse (või sellele toetuva seadusandluse) muutmisele suunatud rahumeelseid meeleavaldusi, nii nagu 2008. aasta jaanuaris siseminister Jüri Pihl oma eelnõus pakkus, juba kukutatigi ko- danikuliikumiste poolt läbi kasutades lihtsalt läbirääkimisi, argumente, rahumeelset tänavaletulekut, traditsioonilist ja uut meediat. Loodan