esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi informatsiooni 38% ja kehakeele ehk sõnatu suhtluse teel koguni 55% . Kehakeele lugemine NÄGU inimesed pööravad suhtlemisel näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust.
Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala (Bogardus) - skaala, is koosneb reast väidetest, mis väljendavad «sotsiaalse distantsi» suurust, mida katseisikud tajuvad enda ja mitmesuguste gruppide vahel eksisterivat (rassiliste ja teiste etniliste eelarvamuste vormide mõõtmise vahend). Intervjuude analüüs (Eiser) - protsess, milles emotsionaalse laenguga sõnade kasutamise hoolikas analüüs võib anda hinnalise näitaja inimeste taustaks olevaist hoiakuist isegi siis, kui nad ei esita otseseid hoiakuväiteid. Kokkuvõtte Hoiakute teooriad on välja selgitanud hoiaku peamiset mõõdet: 1) Tunnetuslik - uuringud väidavad, et käitumine ja hoiakud ei pruugi alati kooskõlalised olla. 2) Afektiivne - uuringud on rõhutanud väärtuste tähtsust inimkäitumises. 3) Käitumismõõte - sama kokkuvõtte, kui tunetusliku mõõte uuringutel. 16
annaabi.ee 
