,,Kuidas mõjutab MTV noorte hoiakuid?" Noorte lahutamatuks osaks on televiisor, mis annab noorsoole haridust, meelelahutus kui ka eeskujusid. Teleprogramm MTV suutis vähese ajaga ,,naelutada" telerite ette tuhanded noored, kes igapäev huviga jälgivad, mis kuskil toimub ja kuidas läheb lemmikkuulsusetl. Arvestades noorte isesugust mõttemaailma leiab neist igaüks ise omad hoiakud. Teismeeas noored, kes jälgivad suure huviga MTV-d võivad saada mõjutatud kuulsuste kirvast elus, mis
PRAKTILINE ÜLESANNE KESKMISE EESTLASE TEENINDUSLIKU HOIAKU ANALÜÜS Analüüsige keskmist eestlast kui teenindajat tema hoiakuid, mõtteviise, valmisolekut teenindusvaldkonnas töötada, mis on tema tugevad küljed, mis nõrgad küljed. Tugevused Nõrkused *Suurenema on hakanud arusaam heast ning *Teenindus kipub olema väga enesekeskne, suurepärasest klienditeenidusest, teenindajad seda selles mõttes, et teeninindamisel püüvad leida kontakti kliendiga. lähtutakse rohkem enda soovidest ja tujudest
Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Spordiklubi tarbijate rahulolu-uuring Ankeetküsitlus õppeaines Turundus Tallinn 2014 Lugupeetud vastaja Käesolev küsitlus on koostatud spordiklubi poolt, et välja selgitada tarbija rahulolu ning hoiakuid seoses antud spordiklubis sportimisega. Selleks, et uuring täidaks oma eesmärki, on väga oluline Teie abi, sest nii aitate Te kaasa spordiklubi mugavamaks, kaasaegsemaks ning kliendisõbralikumaks muutmisel. Teie vastused on konfidentsiaalsed ning kasutatakse ainult antud uuringu raames. Küsitlusele vastamine võtab orienteeruvalt 8 minutit. Vastanute vahel loosime välja 3 spordiklubi aastast treeningpaketti väärtusega 750 eurot.
TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus ? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. 2. Miks seda tehti ? Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka sellepärast, et avangardistlik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid. Samuti oli ka see põhjus, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. 3
kuidas leida motivatsiooni, et tunnis käia. 2) Teha kõik kodutööd õigeks ajaks või varem – seda saan teada ajakasutuse seminaris ning see samuti ühtib õpiväljundiga, kus tean erinevaid motivatsiooniliike ja oskan hinnata enda õpimotivatsiooni. 3) Rääkida ning mõelda seminarides kaasa ja küsida, kui tekivad küsimused – see sobib õpiväljundiga, kus õpilane analüüsib oma väärtushinnanguid ja hoiakuid ning nende mõju suhtlemises. Kuivõrd ainekavas sõnastatud õpieesmärgid ja teemad toetavad Teie õpivajadusi ja -eesmärke? Mõned ainekavas sõnastatud õpieesmärgid ja teemad toetavad minu õpivajadusi ja eesmärke väga hästi või kaudselt, kuid seal on selliseid õpiväljundeid, mis absoluutselt ei seostu minu õpieesmärkidega nagu „oskab konflikte lahendada“ või „teab meeskonnatöö põhimõtteid“, sest arvan, et tean neid piisavalt.
ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks.
lemmikmeeskond võidab, öeldakse: ,,Meie võitsime!", kaotuse korral aga: ,, Nad kaotasid.") HOIAKUD Hoiak positiivne/negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi/millessegi. Väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Ilmnevad kõikides meie suhtumistes, erinevad selgusastme poolest. Sageli teadvustatakse oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse (,,Kas te armastate võid?"), teisalt on meil ka palju väga selgelt väljakujunenud hoiakuid (nt hoiak mõne poliitiku suhtes). Suurt tähelepanu pööratakse neile, sest: · Hoiakuid peetakse võrdlemisi püsivaks (ei muutu juhuslike asjaolude mõjul) · Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased => saab koostada/teostada programme, mis soodustaksid positiivsete hoiakute tekkimist · Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Nt. usume otsekohe mingit halba kuuldust oma vaenlasest, ent peame seda tühjaks jutuks, kui see puudutab meie sõpra
spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks.
külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu
vanematega (esmane ja tähtsaim). 4. kultuuriline mõju Hoiak : suunatud kindlale situatsioonile või objekitile, Korrastab erinevaid obj ja situsts suunatud tõekspidamisi. Hulk mõõdetav tuhandetes. Vahendab väärtusi käitumisse On hinnanguline, peegeldades meeldib/ ei meeldi sisu Väärtus: Seotud paljud eobj ja sit üheagselt Seotud selgelt määratletava tüekspidamisega Hulk mõõdetav kõmnetes. On isiksuse keskseks osaks. On hindamisstandard … … Miks hoiakud on püsivad? Miks hoiakuid on raske muuta? Kognitiivse dissonantsi teooria (Loen Festinger) Tunnetuslik ebakõla - üksteisele otseselt vastandlike hoiakute olemasolust tekkinud pinge. – kui pinge tekib, siis võime moonutada(info halba vagusesse seadmine, teistsuguse tähenduse nägemine) infot mis saime, võime unustada, võime mitte märgata mida nägime(ignoreerimine). Tunnetuslik tasakaal – hoiakute kooskõla, mida in eelistab nende ebakõlale. Tunnetuslik ebakõla
Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on („on“ ja „ei ole“), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet.
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab see austust kaaslaste vastu. Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas, keda me sallime ja keda mitte? Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Näiteks olen mina adventist, usun Jumalat, kuid ei mõista hukka neid kes ei usu, juba see on tolerantsus teiste vastu. Ma ei suru oma usku peale, näen enda kõrval teisi, kes minust erinevad
Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on (,,on" ja ,,ei ole"), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet.
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud kirjandus kui selline oli võetud Nicky Hayes-i raamatust Sotsiaalpsühholoogia alused. Nagu raamatu pealkiri ka ütleb kirjutatakse lahti põhimõtteliselt suhtlemis-, suhtumis- ja hoiakute aluseid. Kuna lugeda tuli raamatust ainult mingi osa siis peamised teemad olid hoiakud ja eelarvamus. Esimesena käitles autor hoiakuid- selle mõiste, käitumine, milleks on vaja hoiakuid, kuidas need kujunevad, erinevate inimeste teooriad, hoiakute muutmine, jne. Teise peamise teemana käsitleti eelarvamust. Selle teemaga seletati lahti eelarvamus kui mõiste, selle teooriad, kultuuriline seletus, etnilise eelarvamuse põhimõtted ning viis peamist eelarvamuse vähendamise põhitingimuse olemasolu. Tooks välja loetu põhjal kõige enim mind üllatanud fakti, millele ei oleks ise ma ilma seda lugedes mõelnud
kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne areng Piaget´ järgi - formaalsete operatsioonide periood (al 12a). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Areneb võime kirjeldada ja jälgida oma psüühilisi protsesse (emotsioone, motiive, hoiakuid jm) - metakognitiivsed protsessid. Suureneb lühiajalise mälu maht (ka info töötlemine) ja kontsentratsioonivõime. Intellekt saavutab täiskasvanu taseme keskmiselt 12-15 ea vahel. Murdeeas võrreldakse end teistega: varases murdeeas suhtlemisoskusi, hilises murdeeas hoiakuid, elufilosoofiat, eesmärke jm. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: identiteedi kujunemine vs identiteedi segadus (12-18 a). Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet)
Osalus – siht- ja elanikerühma(de) sooline koosseis, naiste ja meeste esindatus otsustusõigusega positsioonidel. Ressursid – sooline jaotus ja ligipääs olulistele ressurssidele nagu aeg, ruum, teave, raha, poliitiline ja majanduslik võim, haridus ja koolitus, töö ja tööalane karjäär, uued tehnoloogiad, tervishoiuteenused, elukoht, transpordivahendid, puhkeaeg jmt. Normid ja väärtused, mis mõjutavad soorolle, tööjaotust soo alusel, naiste ja meeste hoiakuid ja käitumist ning ebavõrdsust meeste ja naiste või mehelike ja naiselike omaduste väärtustamises. Õigus olla vaba otsesest ja kaudsest soolisest diskrimineerimisest, inimõigused (sealhulgas vabadus inimväärikust piiravatest käitumisviisidest ja tavadest), ligipääs õigusabile. Tänan Kuulamast!
Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Meedia mõju laste arengule on aga individuaalne ning paljude tahkudega. Meedia võib tugevalt mõjutada lapse uskumusi, hoiakuid ning lastel jääb puudu oskustest kaitsta end reklaamide veenva mõju eest. Reklaamid aga võivad lapses suurendada materialistlikke hoiakuid. Lapsed jäetakse liiga tihti oma arengukeskkonda üksi, järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad. Neil puudub ka huvi vanade traditsiooniliste mängude vastu, sest
Seejärel jälgib ta kiivalt oma partnerit jas ka tema neid inimesi märkas.Tegelikult on tänaval üsna võimatu kõndida möödujaid nägemata ja nii on armukadedal kohe põhjus stseeni teha. Uurimused näitavad, et enamasti on armukadeduse põhjuseks tüüpilised mõtlemise ja järelduste tegemise vead. Uskumused ja hoiakud lähisuhete kohta on pärit lapsepõlvest, kui nägime oma lähedaste reaktsioone ja käitumist. Sageli püütakse hilisemas elus neid varakult väljakujunenud hoiakuid oma partnerile üle kanda. Paraku ei ole olukord aga hoopiski sama, mis lapsepõlves nähti, ja nii ei pruugi õpitud uskumused kohe kuidagi uue suhtega sobida. Tüüpiline on siinkohal näide, kus haiglaselt armukade naine arvab, et kõik mehed on liiderdajad, sest tema isa oli suur naistekütt. Siinkohal jääb truule ja lojaalsele partnerile vaid kaasa tunda, sest mõtlemisega on juba kord niimoodi, et kergem on moonutada reaalsust, kui muuta oma väljakujunenud hoiakuid
liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka informatsiooni, mis mahub tema hoiaku kohase lubatavuse piiridesse ja välistab või lausa mõistab hukka kõik alternatiivid Inimene on nii huvitatud maailmast reaalset ettekujutust omama ja tulemuslikult tegutsema, et korrigeerib ise läbi elu minnes pidevalt oma hoiakuid. Põhiliseks tagasiside andjaks on talle tema enda käitumise tulemuslikkus, aga ka teiste inimeste, kaasa arvatud ühiskonna tavad, suhtumised ja arvamus. Meie Eesti elukeskkond on muutunud väga kiiresti. Igal kümnendil on valitsenud oma käitumisreeglid. Iga võimuvahetusega, ja isegi sagedamini, muutuvad seadused ja nende elluviimise poliitika. Inimestel on palju millega tuleb kohaneda ja palju mille suhtes tuleb ümber orienteeruda
Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates asjades kui üksnes kaubandus. Reklaam mängib inimeste maailmamõistmise kujundamisel väga suurt rolli. Põhiosa meie maailmast põhineb hetkel kaubandusele ja rahale, et saada rohkem raha on vaja inimesi mõjutada. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpsühholoogiline isiksus, mida reklaam peab arvestama ja kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid
Suhtlemise komponendid Suhtlemine koosneb: Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon, tajumine, mjutamine Kommunikatsioon-allikas, teabe edastaja sõnumi vastuvõta saadab sõnumi (müra, enda mõtted) Teabe vahetamine tähendab info edastamist ja vastuvõtmist. Teabekanalid sõnumi edastamiseks on: otse(müra õues, hääl lheb ära, keegi segab vahele), interneti kaudu(internet läheb ära,keegi tuleb segama ja küsib hoopis teisel teemal), telefon(saab tühjaks, levi pole, kõneaega pole,keegi räägib samal ajal, müra), kirja teel(kaob ära, satub kellegi teise kätte), meedia(kõrvalolijad,). Sõnumi edastmine on protsess, kus tuleb arvestada ka müra tekkimise võmalust. Probleeme suhtlemises võivad põhjustada 1)oskamatus või soovimatus and oma mõttele sõnaline vorm 2)oskamatus või ...
Ma isegi arvan, et võib väita, et pea 99% tööandjatest peavad haridust tähtsaks.Nt kui Eestis ei ole võimalik töötada on seda ju võimalik teha välismaal, kuid ka seal on omad nõudmised ja neist kõige tähtsam on minuarvates keeleoskus, kuna tööd saab veel paari päevaga ära õpitud, kuid keelega on juba natuke raskem . Karjääriplaneerimine eeldab teadlikkust iseendast ja oma võimalustest. Oluline on analüüsida oma oskusi, võimeid ja huvisid, väärtuseid ja hoiakuid,vajadusi, soove, unistusi ning isiksuse omadusi.
3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Kontakti vältimise viisid Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S
3. Nõustamine Eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba.
Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. Konfluents – (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. Projektsioon – gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi.
ANKEETKÜSITLUS Mis on ankeetküsitlus? Ankeetküsitlus on organiseeritud küsimuste kogu, milles iga üksik küsimus on loogiliselt seotud uuringu ülesannetega. Ankeediga saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust ja kindlust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset olukorda jms. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes. Eelidsed ja puudused Eelised: 1. Saab koguda suure andmestiku 2. Küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: 3. Aeganõudev 2
pole aga veel nii positiivne, kuna ettevalmistus selleks on vähene. Tavakooli õppima asunud kuulmislangusega last ootab lisaks õppimisele ka õpetajate ja kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks
klass Nurme 2010 Lydia Koidula Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming Koidulal on umbes 80 teost. Põhilise osa moodustavad isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteduslikud ja ajaloolised palad
k fauves- metsloomad)- ekspressionistlikku tüüpi kunst. Ekspressionism- *19. ja 20. sajandite vahetusel, Saksamaal; *Ekspressionistidel- lihtsustatud, nurgelised joonistused, teravad, toored värvikontrastid, ,,porised" värvid, tuhm koloriit; *Eesmärk iseloomustada inimese hingeelu ja ühiskonna seisundit, inimesi ümbritsev loodus on ärev ja pingestatud; *Ekspressionism- kunstivool, mis muudab nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. Saksamaal 2 rühmitust: *Dresdenis 1905-1913 Die Brücke ; *1911-1913 Münchenis tegutsenud Der Blaue Reiter (Sinine Ratsanik) Tuntumad Saksa ekspressionistid: Emil Nolde, Franz Marc, Paul Klee, Erich Heckel, Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Barlach, Käthe Kollwitz jt. Avangardism- uuenduslik, originaalsust väärtustav ja tavapärast hülgav loomesuund 19. ja 20. saj kunstis; Avangard- eelvägi Ühing ,,Pallas" edendas 1918
Sallivus Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus kannatada, tunnustada või usaldada erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.. Salliv inimene arvestab kõikide inimeste omapäraga, seda läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise. Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid
7. Negatiivsete eelarvamuste vähendamiseks ühiskonnas kontakti hüpoteesi kohaselt.. - võrdne sotsiaalne staatus Eelarvamuste vähendamine Kontakti hüpoteesi (contact hypothesis) kohaselt võib erinevate gruppide kontakt teatud tingimustes viia grupikalde vähenemiseni. Selleks vajalikud tingimused: sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni (seadused!). Tekib kognitiivne dissonants; inimestel soov käituda vastavalt keskkonna soovitavusele, muudavad hoiakuid kontakt peab tekkima keskkonnas, kus gruppidel on võrdne sotsiaalne staatus grupid peavad tegema koostööd saavutamaks ühist eesmärki Gruppidevahelise kontakti arendamine on praeguseks üks populaarsemaid viide eelarvamuste vähendamiseks. Kriitika: kas positiivne suhtumine grupi ühte liikmesse tagab positiivse suhtumise kogu gruppi? Vähesed situatsioonid vastavad reaalselt kolmele kriteeriumile. 8
Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud väärtushinnangud, õiged otsused ning tõekspidamised terve elu. Minu uskumusi ja hoiakuid on muutnud perekond ja kindlasti ka ühiskond, milles viibin. Näiteks kui perekonnas olakse silmakirjalik, siis paratamatult võtab laps selle omaduse üle ning jäljendad neid. Uskumus on kindlasti ka see, et haridus on oluline ning koolis tuleb käia, sest sajand tagasi ei olnud haridus nii oluline, oluline oli pigem see, mida sa tegid kätega ja tegudega- maatöö. Praegu nõuab enamus töid hariduse olemasolu ja spetsialiseerumist. Või siis, näiteks hakatakse
Kuid seda võib pidada müüdiks ja stereotüübiks, sest kõik inimesed, kes elavad Baltikumis ja omandavad selle kliima mõjul enam-vähem sarnast temperamenti ja emotsionaalsust. Kui vaadelda näiteks Itaaliat ja Hispaaniat, siis päikselised ilmad ja soe kliima mõjutab inimeste emotsionaalsust positiivselt ning nende elulaad ja suhtlemiserinevused on kohe märgata kui võrrelda Baltimaade ja põhjapoolsete maade inimeste hoiakuid suhtlemises. Eestis on tugev euroopalik trend, kui inimesed hakkavad käituma Euroopa riikide näitel ja ainult mõned tugevad ajaloolised traditsioonid säilivad kohalikel inimestel. Kui konkretiseerida erinevate kultuuride suhtlemiserinevusi Eestis, siis võib märgata, et näiteks eestlaste ja venelaste vahel on olemas järgmine erinevus: eestlased on harjunud euroopaliku käitumisega ja rohkem kasutavad oma suhtlemises üleminekut ,,ühele tasandile", kus
R. Hare- universaalne prekritivism T. Hobbes- eetiline egoism J. Butler- intuitsionism A. Schopenhauer- pessimism W. James- idealism (pragmatism) Emotivism- Nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Utilitarism- Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus
1. Miks on vaja valimissüsteeme? Et leida igale riigile kõige optimaalsem viis korraldada valimisi ja rahva poolt esitatud kandidaadid valitsusse saata. 2. Iseloomusta proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi? Majoritaarne Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, k...
sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit ekspressionism hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes
Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10.MIS VAHE ON ERAKONNAL JA SOTSIAALSEL LIIKUMISEL? Sotsiaalsel liikumisel puudub kindel liikmeskond ja nad on rahvusvahelised võrgustikud. 11.MIS ON POLIITILINE SOTSIALISEERUMINE Elukestev protsess, millega kujundatakse inimeste hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. 12.MILLISED PÕHIMÕTTED KEHTIVAD EUROOPA KODAKONDSUSE PUHUL? *Pensionikindlustusztaaz ja -maksed kehtivad kõikjal. *Tervisekindlustus tagab arstiabi. *Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja europaralmenti.
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad. Nende hulka kuuluvad ka sellised asjad näiteks, et peab õpetajaid teretama, see ei ole küll kuskil kirjas, kuid see on üldlevinud normatiiv. Klassis on ka tähtis järgida kõiki norme ja klassi organisatsioonikultuuri. Sellega on paika pand...
·Millistele tegevustele matemaatika õpetamine lasteaias toetub? - Matemaatika õpetamine lasteaias toetub vaatlemisele koos kuulamisega, võrdlemisele ja modelleerimisele. ·Milline tegevus on rühmitamine, järjestamine? - Rühmitamine on paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Ühise tunnuse abil rühmadesse jaotamine. Järjestamine on objektide võrdlemine neid eristava tunnuse abil. ·Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? - Vaatlemine, kuulamine, võrdlemine, modelleerimine. Selleks, et uusi teadmisi omandada, tuleb enne vaadelda ning samas ka kuulata, sest seeläbi saadakse uut esmast informatsiooni. Võrdlemise käigus saab laps uut infot võrrelda varem omandatuga. Modelleerimise läbi kinnistuvad uued teadmised. ·Järjestamine ja rühmitamine on nii käeline kui ka ...
täielikult välja kujunenud. Tal on omad seisukohad ja põhimõtted. Teda ei saa enam mõjutada ja hakkab iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Tal peaks ka olema väljakujunenud oma arvamus maailmast. Peale vanemate suhetele lisandub nüüd hulk uusi suhteid, enamasti seepärast, et minnakse edasi õppima järgmisse kooli. Tänapäeval on ka üheks mõjutajaks, ja väga suureks mõjutajaks, meedia. Sealt saavad inimesed oma arvamused ja mõnikord ka muudab meedia juba olemasolevaid seisukohti hoiakuid ja arusaamu. Mina arvan, et isiksus on sotsiaalsete suhete summa, sest kui inimese areneb, siis on see sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse tulemus. Teda mõjutab ja muudab ka suhtlemine teiste inimestega. Suhtlemisel saavad inimesed väljendada enda olemust. Suhtlemise käigus tulevad esile nende tunded ja nad õpivad inimesi tundma õppima. Arlee Kaugemaa 12-a
Valmistumine eelseisvaks haridusteeks KAINIK Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus(vanemalt õppimine) (7-12a) Lugeda palju ette ja lasta lugeda, kirjutada, joonistada, arvutada Kodu ja kooli koostöö matemaatilisi tehteid, kui ka elulisi harjutusi. Nii õpetatakse palju hoiakuid ja suhtumist perekonnast lapsele MURDEEALINE Füüsilised muudatused lapses, sekundaarsete sugutunnuste arenemine (12-16a) (rindade areng, karvade kasv ka näole jne.)hiljem ka suguküpsuse Füüsilised muutused, suguküpsus saavutamine. Vanemad saavad dslegitada noorele, mis see juhtub ja mis see endaga
panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Aukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Linnaoludes oli käitumiskoodi omandamine ülimalt oluline. Sellest võis sõltuda isiklik au ja mõnikord koguni elu. Näiteks oli ohtlik teha kohatuid zeste mõne pühapaiga ligiduses või riivata teise isiku head nime. Õige käitumine ei puudutanud ainult suhteid elavate inimeste vahel, vaid selle kaudu kujundati ka hoiakuid pühakute ja jumala suhtes. Keskmine kodanlane pühendas köögikunstile väga suure tähelepanu: sellest võis sõltuda perekonna au. Ei leidunud linna, kus poleks olnud omi kondiitreid, grillmeistreid, võõrastemajapidajaid ja kokki kes korraldasid linnas avalikke söömaaegu. Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Pidulaud oli kindlasti kaetud linaga
kodumaa! Imelik, kõik on siin ilusam, magusam kui mujal. Aga ainult lühikeseks ajaks. Ja ainult suvel. Oo, suvi on mulle kodumaa ainsaks väärtuseks, ehk olgu veel suvi, suvi ja Tuulemäe ümbrus, näituseks. Aga jumal hoidku Elva ja Tõrva eest. Kõrvaltegelastena jooksevad läbi peamiselt ümbruskonna kohalikud elanikud- Juhan, Ado ja Mari ning mõisarahvas-hr ja pr Ottenson ning nende tütred Eva ja Isi. Peamiselt kujutataksegi peategelase mõtteid ja hoiakuid teiste tegelaste suhtes ning tema tunde- ja armuilma. Lühikese suvitusperioodi jooksul õpib noorhärra lähemalt tundma mõlemat noorukest mõisapreilit ning nendega pisut kurameeridagi. Kunstnik ülistab sagedamini mõtetes üht jõulisemat õdedest, hoidudes reaalsuses siiski teise, haprama poole. Tundub, et kuigi mõlemal neiul tekivad tema vastu siirad tunded, jääb ta siiski õrritavaks ning näeb asja ise pigem mänguna.
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele:
analüüsige, kuidas need vastused kõlasid. Pole mingit põhjust häbeneda töökaotust, kui suudate asjalikult põhjendada, miks tööst midagi välja ei tulnud ning mida Te sellest kogemusest õppisite. 4. Teadke oma oskusi ja väärtusi Uskuge, et suudate tulevasele tööandjale kasulik olla. Mõelge natuke, millega saite hakkama oma eelmistel töökohtadel. Millised on Teie oskused? Kas need on tööturul nõutud? Tehke kasvõi nimekiri ning analüüsige seda. See parandab Teie hoiakuid ning enesehinnangut ning võib Teile intervjuu ajal abiks olla. 5. Ärge süüdistage oma probleemides teisi Vastutustundlikud töötajad on hinnas. Tööandjatele ei meeldi kandidaadid, kes otsivad vabandusi. Arutage eelmise töökoha negatiivsete aspektide asemel oma saavutusi. Kui peate rääkima, miks Te eelmise töökoha kaotasite, rõhutage seda, millise õppetunni saite, et olla tulevikus parem töötaja. 6. Otsige ning ärge andke alla
ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, HILISES MURDEEAS HOIAKUID, ELUFILOSOOFIAT, EESMÄRKE JM. · VÄGA OLULISED ON SUHTED EAKAASLASTEGA (NOOREMAS MURDEEAS SAMASOOLISED, HILJEM VASTASSOOLISED SÕBRAD). TEKIVAD ARMUMISED, SEKSUAALSUHTED. IDENTITEEDI KUJUNEMINE · KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE · MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA · ELUKUTSE VALIK (MURDEEA LÕPUL) · IDENTITEET KUJUNEB KIIREMINI NEIL, KELLELE EI SURUTA ARVAMUSI PEALE, NT VANEMATE POOLT · KUI IDENTITEETI EI SAAVUTATA, TEKIB ROLLISEGADUS JA ÄREVUS
Aastate möödumisel saab mudilasest põhikoolilõpetaja. Arvan, et umbes selleks ajaks on inimesest kujunenud isiksus: ta omab kindlaid seisukohti ja põhimõtteid, mida kasutab oma teadmiste juures. Inimene suudab iseseisvalt mõelda ning olla teistest mitte mõjutatud. Sealjuures peaks inimesel olema oma arvamus maailmaasjadest. Varasematele suhetele lisandub hulk uusi suhteid, sest minnakse edasi haridust omandama. Tänapäeval mõjutab muidugi meedia üha rohkem inimeste hoiakuid ja arusaamasid. Enamus inimesi arvavad tavaliselt, et nad on parasjagu selliseks isiksuseks kujunenud, nagu nad ise soovinud on. Tegelikult aga nii ei ole, millest saadakse alles hilisemas eas aru. Nimelt kõik siin ilmas on omavahelises seoses ja üksteisest otseselt või kaudselt sõltuvuses. Kas isiksus on siis või ei ole sotsiaalsete suhete summa? Mina arvan, et inimene on sotsiaalsete suhete summa, sest ta areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse
julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid. Välisriikidest oli Eestil tihedamad suhted Rootsiga. 5. Välisriikide suhtumine Eestisse pärast riigipööret: Eestis kehtestatud autoritaarne riigikord, demokraatiapiirangud, tekitasid paratamatult lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid. Suhted Venemaaga olid näiliselt sõbralikud, tegelikult tahtis Venemaa kaasata Balti riike Saksamaa-vastasesse ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga, sellepärast Eesti keeldus. Lisaks kardeti, et Punaarmee ei lahku siit enam vabatahtlikult ja vastastikune abi muutub okupatsiooniks. Suhted Saksamaaga tihenesid sõjaväelise poole pealt, sest Saksamaad peeti ainukeseks riigiks, kes suudaks vastu panna Punaarmeele. Kuid lähenemine
"esimese laine" (1905--1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem
annaabi.ee 
