SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871
Sakslased jäljen- dasid prantslasi nii keeles kui ka kultuuris. Alles Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul hakati rääkima saksa rahvusest. Algul tekkiski saksa rahvuse ühendamise idee, mille kandvaks jõuks olid haritlased. Hiljem jõuti Saksamaa riikliku ühendamise ideeni. 2. Ühendamise käik. Riigi ühendamiseks oli kaks teed: a) ühendamine ülaltpoolt. Siin konkureerisid omavahel Austria (Habsburgide dünastia) ja Preisimaa (Hohenzollernite dünastia) b) ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. 1815-1866 eksisteeris Saksa Liit. Seal oli juhtivaks riigiks Austria. !9. saj keskel muutus Preisimaa aktiivseks. 1861 sai troonile teovõimeline Wilhelm I, kes vahetas välja oma mälunõrkuse all kannatanud venna Friedrich Wilhelm IV. 1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel.
Kas Friedrich II, Joseph II ja Katarina II olid valgustatud valitsejad? Valgustusajastu oli ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Valgustusajastu algas 1600 aastal ja lõppes1789 aastal Suure Prantsuse revolutsiooni algusega. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Friedrich II kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715
7) Saksa Prantsuse vastuolu. 1870 1871 toimus Saksa/Preisi Prantsusmaa sõda, mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass Lotringi. Sõja osapooled Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia) Venemaa (Romanovite dünastia) Prantsusmaa (vabariik) USA liitus 6. aprillil 1917. aastal (Wilson) Itaalia (kuningriik) Jaapan (kuningriik) Keskriigid: Saksamaa (Hohenzollernite dünastia) Austria Ungari (Habsburgide dünastia) Türgi (Osmanid) Bulgaaria (Ferdinand I) Olulisemad muutused sõjapidamises 1) Võeti kasutusele sõjalennukid 2) Võeti kasutusele tankid (1916. aastal Somme´i lahingus) 3) Võeti kasutusele mürkgaas 4) Positsioonisõda ehk kaevikusõda 5) Propaganda kasutamine (tegelikult kasutati natuke ka varem) Olulisemad lahingud 1) 1914
1848.-1849.aasta revolutsiooni peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli aga kaks võimalus. 1. Saksamaa ühendamine dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi valitseja võimu alla. Reaalsena tundus taas kaks varianti: a)ühendamine Austria Habsburgidest keisri krooni alla, millega oleks kinni peetud ajaloolisest traditsioonist ning loodud Suur-Saksamaa, mille koosseisu oleksid kuulunud ka paljurahvuselises Austrias elavad sakslased; b)ühendamine Preisi Hohenzollernite võimu alla, millisel juhul oleks loodud Väike- Saksamaa, millest oleksid kõrvale jäänud Austria sakslased. 2. Saksamaa ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Sel juhul tulnuks kukutada kõigi Saksa riikide valitsejad ja luua ühtne rahvusriik, eelistatavalt vabariik Revolutsiooni teine probleem oli võitlus Saksamaa liberaliseerimise ja demokratiseerimise eest. See oleks tähendanud konstitutsiooni kehtestamist ja teisi
vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks . Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil. Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi stiilis rajatise säilmed elavdavad Heidelbergi linnapanoraami. Burg Hohenzollern Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Svaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67. Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16. sajandist. Praegusel kujul matkib see Loire'i oru losside stiil . Lichtensteini loss on kuulus tänu Wilhelm Hauffi samanimelisele romaanile. Ehitis demonstreerib ilmekalt 1840
kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa keisririik. Saksa Teine Reich (1871-1918) Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid kolooniaid väljaspool Euroopat. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Wilhelm I nimelt ta lõi liite, alliansse, näiteks piiras Prantusmaa diplomaatiliste meetmetega, vältis sõdu. Siiski,
Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus. Saksamaa kuulus sel ajal endiselt Saksa-Rooma keisririiki, mis oli u 150 väikeriigi liit. Neid valitses valitav keiser, tavaliselt Habsburg. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed. Preisimaa teke: · 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin, Hohenzollernite suguvõsa · 1618 lisandub Preisi hertsogkond · Friedrich Wilhelm ehk Suur kuurvürst Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja, arendas põllumajandust, rajas kanaleid, kaitsetolle ja kutsus manufaktuuridesse tööle 20 000 hugenotti, rajas tugeva sõjaväe · Friedrich III kroonis end 1701 Preisi kuningaks, tuli troonile Friedrich I nime all, lõi Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna
millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa keisririik. Saksa Teine Reich (1871-1918) Pikemalt artiklis Saksa Keisririik Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid kolooniaid väljaspool Euroopat. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Wilhelm I nimelt ta lõi liite, alliansse, näiteks piiras Prantusmaa diplomaatiliste meetmetega, vältis sõdu
Austrias ei võimalda haarata Baierit enda mõjuvõimu alla ning poliitiline liidripositsioon katoliiklaste seas jääb saavutamata, katoliiklik leer Baieri ja Austria vahel lõheneb; seetõttu on Preisimaal kergem Saksamaad (enda alla) ühendada. Saksamaa ühendamise järel keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edasiarendamisele. KEISERLIK SAKSAMAA: Wilhelm I I Saksa keiser. Preisi Hohenzollernite dünastia. 1871.a I Saksa põhiseadus. 1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri vastasseis. Wilhelm II 1888.a. Bismarki ja keisri tüli, kantsleri tagasiastumine ja ametikoha marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu (Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide kokkusaamiskohana
reformatsiooniga Tüüringi tähtsamaid ehitusmälestisi. Raesfeld on Münsteri piirkonna kaunimaid vallikraaviga ümritsetud losse. Rajatist laiendati 17. sajandil Alexandra II von Veleni jaoks. Wernigerode loss ilmestab linna. Vaatamata hilisemale ümberehitusele on säilinud lossi hilisgooti stiilis torn, suur lahtine trepp ja väärtuslikku mööblit. 21 Burg Hohenzollern Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Svaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67. Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16. sajandist. Praegusel kujul matkib see Loire'i oru losside stiili. Lichtensteini loss on kuulus tänu Wilhelm Hauffi samanimelisele romaanile. Ehitis demonstreerib ilmekalt 1840
· Esindusorgan, mida ei valitud ja mis ei esindanud kõiki seisusi (nt. vaimulikud) · Seal oli esindatud 3 kuuriat: kuurvürstid (8-9), vürstid (vürstkonnad) ja linnad. · Riigipäeva tähtsust vähendas see, et Vestfaali rahuga (1648) tunnistati Saksa riikide suveräänsust (iseseisev välispoliitika ja sõjavägi) 2. Preisi esiletõus a) Brandenburgi kuurvürstiriik: · Asus Saksamaa põhjaosas, pealinn Berliin. · Hohenzollernite dünastiast pärit kuurvürst Friedrich Wilhelm (1640- 1688) rajas hea väljaõppega tugeva armee (nn preisi drill ja distsipliin) b) Preisi kuningriik: · Järgmine kuurvürst lasi ennast Friedrich I nime all 1701.a. kroonida Preisi kuningaks (Preisi hertsogkond oli varem liidetud Brandenburgiga) 3. Absolutismi kujunemine "sõdurkuninga" Friedrich Wilhelm I ajal (1703- 1740) a) Valitsejana: · Nõudis vastuvaidlemata käsutäitmist.
Olomouci linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 1871. aasta 18. jaanuaril välja Saksa keisririik. Saksa Teine Reich (1871-1918) Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa. Alates 1884. aastast hakati asutama ka mõningaid kolooniaid väljaspool Euroopat. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 12 Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Wilhelm I nimelt ta lõi liite, alliansse, näiteks piiras Prantusmaa
palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112-ks suuremaks haldusüksuseks. Mõned nendest nagu Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg toetasid Napoleoni sõjas Austria vastu ja 1806 lakkas Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi Jena jõe lahingus Preisimaad ja Prantusmaa okupeeris riigi. 3.4 Saksa Teine Reich Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ning selle pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria-Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa, mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga Austria- Ungari keisririigi. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Otto von Bismarck, kes lõi rahvusvahelisi liite, alliansse ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa
vaateid (Preisimaa kolme klassi valimisõigus). Keiserlik Saksamaa (1871-1918) Keiserliku Saksamaa poliitiline süsteem 1871.a. põhiseadus Prlamentaarses arengus jääb Saksamaa Inglismaale ja Prantsusmaale alla. Parteide väljakujunemine jääb hilisemasse aega. Tegelikuks võimuküsimuseks olid suhted keisri ja riigikantsleri vahel, suhtlus sõltus aga isikute omavahelistest suhetest. Preisi Hohenzollernite dünastia hoiab enda käes keisritrooni (Wilhelm I 1871-88- domineeris kantsleri konstitutsioon- Bismarck, Wilhelm II 1888-1918- keisri keskne Saksamaa; edeva keisri probleem, põhiseadus 1871. suurem osa Preisi põhiseaduslik- arusaam Saksamaast, kui riikide ühendusest, mis on koondunud ümber Preisimaa), Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), arusaam raudsest kantslerist. Saksamaa ühendamise suur tehnoloog. Domineeris keiser Wilhelm I üle.
Austria on 1848.a. revolutsiooni ja selle järelmõjude haardes ja ei tegele piisavalt Lõuna-Saksamaa katoliiklike riikidega. See kergendab Preisimaa tõusu Saksa ühendamise liidriks. - Katoliikluse ja protestantismi vastasseis. Pärast Saksamaa ühendamist keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edendamisele Saksa keisririik kuulutatakse välja 1870 ja lõppeb 1918 a. Ketserliku Saksamaa pol süsteem · 1871.a. põhiseadus, · Preisi Hohenzollernite dünastia hoiab enda käes keisritrooni (Wilhelm I 1871-88, Wilhelm II 1888-1918), · Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), · Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis, · Liidunõukogu (Bundesrat) seadusandlus ja järelevalve, Preisil veto, · Parlament (Reichstag) otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata. Pol süsteem on selgelt ehit Preisi pol juhtimise ümber, st pol otsustamine ja täidesaatev võim on
küsimus. Natsid omandasid imperialismist jaotuse üle- / alamrassid; ,,Rassipuhtuse taotlemine". Nn fasistlikud diktatuuririigid kasutasid meeleldi välispoliitikas sõjalisi võtteid ja ületasid kergemini sõja künnise kui demokraatlikud riigid. Sõja ülistamine. Hitleri Natsi-Saksamaa 1933-39/-45 = totalitaarne diktatuuririik. ,,Kolmas riik" = Das dritte Reich. Eelkäijad: 1. Püha Saksa-Rooma Keisririik. 2. Hohenzollernite riik ehk Preisimaa ja Ühinenud Saksamaa Keisririik. Natside nägemuse järgi see kolmas riik kestab 1000 aastat. ,,SS Riik" (Schutz-Staffel asutati 1925a). SS'il oli domineeriv roll riigis: Heinrich Himmler oli paralleelselt nii SS'i juht, kui ka Saksa politseiülem (mh Gestapo) 1936-... . Konkurendiks oli SA Sturm- Abteilung (3 miljonit meest), likvideeriti 1934. NSDAP vasakpoolse fraktsiooni juhtide tapmine (Ernst Röhm + 1000 meest).
18. sajandi alguses kujunes välja saksa dualism kaks keskset riiki, mille ümber võis tulevane koondumine toimuda. Need olid keisri (Habsburgide) valdused (Austria) ning Brandenburg-Preisimaa. Preisimaa Preisimaa riikluse ajalugu algab aastast 1525, mil pärast Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseerumist moodustus Poola vasallsõltuvuses olev Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik kogu Euroopas. Ordu viimane kõrgmeister Albrecht pani aluse Hohenzollernite dünastiale Preisimaal. 1618. aastast oli Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga, mis koosnes paljudest Oderilt Reinini paiknevatest üksteisest eraldatud aladest. 1648. aasta Vestfaali rahuga liideti Brandenburgiga Taga-Pommeri, millega saavutati täiendav väljapääs Läänemerele. Brandenburgi ja Preisimaa reaalse ühendamise teostas Brandenburgi Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm [164088], kes Oliwa rahuga 1660 vabastas Preisimaa Poola vasallsõltuvusest
annaabi.ee 
