Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks. Ka selles romaanis sooritatakse kuritegu, millele järgneb karistus. Selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda, ühineb peategelane Väljaotsa Jaan hobusevarastega. Selle eest peab ta aga maksma kõrget hinda. Ta saadetakse külmale maale, kuid ta ei lähe sinna üksi. Temaga tuleb kaasa Virgu Anni, kes oma armastusest Jaani vastu on valmis talle andeks andma. Nende romaanide puhul ei ole tegemist paadunud kurjategijatega. Mõlemal mehel oli raske oma kuritegu teostada, kuid mõlemal oli olemas põhjus, miks nad sellist teed pidi läksid. Kui vaadelda nende kuritegusid pinnapealselt, siis võib öelda, et põhjuseks oli vaesus
Kui meeleheite aste on väga kõrge, siis selles seisundis teadvus enam käitumist ei kontrolli. Suitsiid ise on lõppvaatus, tegeleda tuleb protsessiga, mis selleni viib. Kohtla-Järve autopõletamise juhtum. Loeng IX 05.12.2013 Abeun, studia in mores (Ovidius) Oo, santa simplicitas! O tempora, o mores! Kurjategija kasutab peitmisel oma eriala. Eesti politsei edukas võitlus 20ndatel hobusevarastega. Hobune oli talumehe jaoks tähtsaim tootmisvahend. 1920. aastal oli Eestis 1070 hobusevargust, tuntud oli naishobusevaras Ratsa-Roosi. 30ndate lõpuks kahanes hobusevarguste arv 20 aastas. Kuidas politsei sisuliselt likvideeris hobusevargused: Hobusepassid 14.09.1920 Vabariigi valitsuse määrus, Kaarel Eenpalu (siseminister) hobuse tunnusmärgid, kas kasvatatud või ostetud (RT 1920 nr. 187) Ostu-mõõgi korral pidi politseid selle tehingu kinnitama
annaabi.ee 
