" Ta näitab selle lause erinevat mõju kuulajatele, maal haarab ka oma täiusliku perspektiiviga, mille käsitlus oli tollal väga uudne. Näeme, et iga ükskikfiguuri asend, samuti perspektiiv ja valguse-varju kasutamine tundub väga kaalutletuna, samal ajal loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut. Maalil on ka omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas ta üsna pea murenema. Kui Napoleoni väed vallutasid Milano, muudeti refektoorium hobusetalliks. II maailmasõja ajal sai hoone pommitabamuse, kuid maal siiski säilis. Mona Lisa Mona Lisa (ehk "Gioconda") on õlimaal puitpaneelil, mille Leonardo maalis aastatel 1503- 1306. See väljendab esmakordselt mõjusalt ja poeetiliselt isiksuse mõistuse- ja hingeharmooniat ning enda tähtsuse tunnetamist. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine, läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat. Suure tõenäosusega on tuvastatud ka noore naise isik, keda ta maalis
pildil on leonardo võtnud arvesse ka õhuperspektiive, kus kaugemad asjad on tumedamad ja hägusemad. Kergus ja pehmus jääb ta töödesse ka kehtima. Püha õhtu söömaaeg. Fresko asub milaanos, kloostri refektooreumis (söögisaal). Santa maria el a crazia? Maalitud on ta 1497 aastal, maali omapäraks on tema saatus. Sest LDV katsetas uusi värvikoostisi ja segusid. Õige pea hakkas see maal ka seinalt alla kooruma. Maali on kahjustanud ka napoleoni vallutused, kus söögituba tehti hobusetalliks. Pärast sai maja ka pommitabamuse. Sellel kujutatakse uue testamendi ühte stseeni, kus kristus viimast korda oma jüngritega ümber laua istus. On tabatud see hetk, kus kristus ütleb: tõesti, üks teie hulgast, kes praegu siin meiega sööb, annab mind ära. Maalil on täiuslik perspektiiv. Maali puhul on kõik läbi mõeldud, iga üksikisik, iga perspektiivi nurk. Samuti valgus ja varjud. Tema tööde puhul on oluline välimus ja ka inimese sisemuse ja hingeelu peegeldamine.
Oma Tallinna kloostris pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. Selline populaarsus ei meeldinud ametlikult aga vaimulikeherarhia liikumistele. XV sajandi algul tekkis Tallinna dominiiklastel koolipidamis õiguste pärast tüli toomkapiitliga, kes arvas seda õigust ainult endalekuuluvaks. Maskeeritud preestrid tungisid ühe piduliku jumalateenistuse ajal kloostrisse, soovitades pilkelaulus pererahval kirik sealaudaks ja hobusetalliks muuta. Mungad tasusid sama mõõgaga, tungides suure rahvahulga saatel küünlapäeva missa ja Niguliste kirikusse. 1407. aastal hakati ehitama ainsat augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster oli Vadstena klooster Rootsis. Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudes languse teed, tekkis lihtsurelike seas rõhutavad püüd tõsikristluse poole. Nii suurenes XVI sajandi alguses ka Eestis kloostrielanike arv
annaabi.ee 
