Eesti traditsiooniline rahvakultuur
olid ühekõrgused. Seega rehetoa esisein jäi ühtlasi välisseinaks, kuhu sai teha akna. Sellisel juhul käis sissekäimine
rehealuse kaudu. Sellisel juhul oli Hiiumaal ja paiguti Lääne-Saaremaal tema nimetuseks koda ning Kagu-Eestis
seenine.
Rehialune oli majandusruum. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti seal koduloomi (hobuseid ja sigu),
ülal lae peal (laudil) hoiti heina ja põhku. Seal hoiti ka veokeid, hobuseriisuasid jm. Pidude korral oli tantsuruum,
suviti paiknes seal sageli söögilaud ja muu majakraam. Rehealuse juurde kuulus ka aganik aganate (n teravilja-,
heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad
osad) hoidmise ruum.
Kamber on rehielamus hilisem lisand (17.sajand esimest korda mainitud), kaua oli kütteta ruum, mida
kasutati kaua panipaigana ja suviti magati seal. 19