,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad.
Euroopa parlament võttis 1983.a vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. 42. Majandus ja rahvastik Maareform- alustati 1940.a aga viidi 1945.a. Maasundvõõrandamine ehk riigistamine. Määrati kindlaks talude suurus (30 ha). Poliitilistelt vastastelt võeti ära ka muu vara ja loomad. Talude suvaline ümberjagamine tekitas inimeste vahelisi pingeid (uusmaasaajad). Riiklike ettevõtete loomine- sovhoosid, masina-, traktorijaamad, hobulaenutuspunktid Kolhoseerimine- 1947.a loodi 5 esimest kolhoosi. 1949 küüditamise järel inimeste massiline kolhoosi minek. Kulakute väljaselgitamine ja karistamine. Esialgu loodi nn. väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama. Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe. Rasketööstuse ettevõtted Dvigatel, Baltijets kuulusid sõjatööstuse kompleksi ja ei allunud ENSV juhtkonnale
Nõukogude liiduvabariikides, massimeeleavaldused ja rahvaliikumine, mida võimulolijatel enam maha suruda ei õnnestunud. 1991. aastal, kui Moskvas püüdsid võimu haarata vanameelsed kommunistid, kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. STALINI AEG Majanduspoliitika üleminek nõukogulikule käsumajandusele Põllumajandus 1) Jätkati 1940.a. alustatud maareformi (1944-1947) samas ei räägita kolhoosidest. - Sovhooside loomine - MTJ-id ja hobulaenutuspunktid - Talu max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele (keskmine suurus 15ha). - Taludel müügikohustus riigile 2) Kollektiviseerimine 1947-1951 - 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine.
Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus. Migratsioonipump ehitustegevuse tagajärjel nõudis turg töökäsi juurde. Kadus erasektor tööstuses. Maareform. Maa sundvõõrandamine. 30ha suurim talu. Maareformi lõpuks 136 000 talumajapidamist. Uusmaasaajatest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maaregormi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Sovhoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutuspunktid. Haldusjaotus pärast rajoonide reorganiseerimist 1959: Palju maakondi või rajoone või midagi. Väike-Maarja eraldi, Märjamaa eraldi, Lihula eraldi jne. Saaremaa Kingissepa. Pärast rajoonide reorganiseerimist 1962: Harjumaa hästi suur, Paide ka suur ja piklik, Haapsalu, Lihula piklik ja koos. Kolhoosid. ENSVs 1947 5 esimest kolhoosi, alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Pärast
MAJANDUS ● Sõjakahjude likvideerimine ● Põhieesmärk tööstuseettevõtete taastamine ja uute ettevõtete rajamine. ● Esmalt hakatakse taastama põlevkivipiirkoda. ● Rajatakse uued linnad: Kohtla-Järve, Sillamäe. Kohtla-Järve Sillamäe PÕLLUMAJANDUS ● Viiakse läbi uuesti maareform ● Talud anti põliseks kasutamiseks. Maale rajati hobulaenutuspunktid ja masina-traktorijaamad. Hobulaenutus bordell?? H A-HA-HA. :’) SELGE ● 1947 rajati Eestisse esimene kolhoos - Saaremaal V.Kingissepa nim. kolhoos ● Suurem kolhooside asutamise algas 1949.aasta märtsi lõpus Repressioonid ● Pärast sõja lõppu jätkus inimeste arreteerimine ● u 25 000 inimest arreteeriti 1944.aastast 1950.alguseni ● 25.-26.märts 1949 II suurküüditamine ● 20 700 (inimest
kindlaksmääratud normi ulatuses teravilja, eelkõige uusmaasaajaid. Riigimajandite kartulit, liha, mune jt. põllumajandussaadusi. osatähtsus põllumajanduse kogutoodangus ja Suuremate talude koormatus nende normide maaharimisel jäi aga esialgu tagasihoidlikuks. täitmisel oli väiketaludest märgatavalt rängem. Hobulaenutuspunktid kaotati massilise Lisaks tuli talunikel täita ka mitmesuguseid kollektiviseerimise ajal 1949. aastal, masina konkreetseid töökohustusi (näiteks talvine traktorijaamad püsisid kuni 1958. aastani. metsaraie), ning sageli kaasati neid tegema 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskko
Noorte aktiivsus EÜE, EÕM, komsomol 1968 Praha kevad ENSV majandus Maareform 1947. aastaks maa riigistamine, talude max suurus 30 ha, "rahvavaenlastel" 5-6 ha + Põhieesmärk: eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine + Uusmaasaajad olid perspektiivitud vaid kuni 15 ha + Suurenev riigile müümise kohustus + Kollektiviseerimine alates 1947 MTJ-d ja hobulaenutuspunktid, kolhoosid ja sovhoosid + Kulakuteks tegemine ja suured maksud 1949 märtsiküüditamine ja massiline "vabatahtlik" kolhoseerumine - kuu pärast 64% taludest ühistatud + Kolhoosid väiksed ja perspektiivitud + Hilisem liitmine, kuid juhtkond polnud tasemel süvenev allakäik + Stalini surmaks täielik laos Taastati Eesti raske- ja mäetööstust
kolhoosid tegelesid tootmise, vilja kasvatamisega jne, aga nende käsutuses ei olnud masinaparki. Masinad, millega põldu hariti olid eraldi masina-traktorijaamade käes. MTJ-d olid partei toed kollektiviseerimise läbi viimiseks. MTJ juht oli paljudes piirkondades kohaliku elu juht, kes õigeid suuniseid andis jne. Tähtsus oli 30ndate puhul väga poliitiline. Sõja järel, kui Eestis kollektiviseerimine läbi viidi, tulid ka MTJ-d Eestisse, olid ka hobulaenutuspunktid jne. Moskva poolt vaadatuna tähtsustati MTJ-i ka kui poliitilist inst-i Eesti külas. 40Ndate II poolel MTJ-de ülemad on liiduvabariigi nomenklatuuris sees. Tegelikult Eesti külas MTJ-l sellist poliitilist rolli polnud. 50Ndate alguses visati MTJ tegelased nomenklatuurist välja. H ajal jõutakse selleni, et MTJ-d 1958 likvideeritakse. Masinapark tuli kolhoosidel-sovhoosidel välja osta. Iseenesest kaks poolt ühendati ja vaieldamatult põhimõtteliselt oli mõistlik samm
annaabi.ee 
