Kreeklased ja Mükeene ajajärk (1600-1100 eKr). Umbes 2000 eKr jõudsid kreeklaste esivanemad Balkanile (indoeurooplased). Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890).
o Keskmise riigi periood 2000 1650 eKr; 2000eKr Egiptuse taasühendamine Teeba valitseja, Teebast sai oluline usukeskus; vallutati Nuubia põhjaosa(kuld), elukutselise sõjaväe loomine o 1650-1550 eKr vallutasid delta ala hüksoslased(Aasiast pärit) o Uue riigi periood 1550 1075 eKr; 1550 eKr aeti hüksoslased Egiptusest välja Teeba valitsejate poolt o Hiilgeaeg: Hüksoslastelt võeti üle hobukaarikud, sõjakaarikud Egiptus alistas Palestiina ja Süüria Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal 1468-1436eKr Tihedad sidemed naaberaladega Teebas asus peajumal Amon-Ra tempel Kuningatge orus valitsejate hauad Preestrid o Hiline periood 1075-525 eKr; Egiptus oli võõrvõimu all, 525.a langes Egiptus 2 sajandiks Pärsia võimu alla
kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud. Jalavägi, eliitvägi, hobukaarikud. Lisaks ka võõramaa palgasõdurid. Talupojad ja orjad: Enamik Egiptlasi olid talupojad, kes harisid riigi või ülikute maad. Sunnismaised ja täitsid töökohustusi. Niisutussüsteemide korrashoid ja ka teised ehitused. Elati savionnides. Söödi leiba, kala. Joodi õlut. Orjaks sai töökohustuste täitmata jätmisest või sõjavangidest. Kasutati erinevates töödes, sõjaväes. Kiri ja Haridus. Hieroglüüfid.(1000). Võttis kaua aega ja kirj peamiselt Poliitilise,
Kultuuri euroopalik Arhiivraamatu Kiilkiri, savitahvlid kultuuri edasikanmine suur mõju. Saalomoni kogu.Arenenud metallitöö- Keeleliselt indoeurooplased temoel raua töötlemine. Sõjakunst Rahamüntimine Oma foiniikia tähestiku (hobukaarikud) kõrgel mõju tekkinud tähestik tasemel. Eluolu ja perekond Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad, kaupmeeste Patriarhaalne perekond, Patriarhaalne kindlustatud linnades. aiad=paradiisiaed.Allutatud luksuslik elu. Käsitöölistest mehel võis olla mitu naist, peremudel
Kiilkiri kultuurist Arenenud metallitöö- raua Saalomoni tempel töötlemine Savitahvlid Tähtis laenatud kultuuri Oma foiniikia tähestiku mõjul Sõjakunst (hobukaarikud) Keeleliselt indoeurooplased edasikandmine tekkinud tähestik kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond, kindlustatud linnades aiad=paradiisiaed Kaupmeeste luksuslik elu mehel võis olla mitu naist Patriarhaalne
Ülejäänud osa ühiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Selle põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitväe aga hobukaarikud, igaühel kaks meest. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid kaarikutel. Egiptlastele lisaks kuulusid armee koosseisu ka võõramaa palgasõdurite üksused, kes võitlesid oma traditsioonilistes relvastuses. Enamik eiptlasi oli kohustatud riigi heaks ja riikliku kontrolli all tööd tegema. Riigil oli õigus määrata inimesi eri ametitesse, kuid tegelikkuses arvestati inimeste päritoluga. Talupoegi oli egiptlaste seas kõige rohkem.
Astronoomias arvutati välja taevakehade trajektoorid ning jagati taevakaar 12 sodiaagi tähtkujuks. Mesopotaamia on astroloogia sünnimaa. Siit levis see edasi naabermaadesse ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehituskunst. Juba III aastatuhandel eKr leiutati seal võlvide ja kuplite ehitamine. Ehituskunsti kõrget taset peegeldasid eelkõige templid, lossid ja linnade kindlustused. Hetiidid võtsid esimesena kasutusele hobukaarikud. Peagi leidis see oskus ka laiemat rakendust. Hetiididele on omistatud ka üks kõige olulisem leiutis inimkonna ajaloos - raua kasutamine tööriistade valmistamiseks (u. 1300 a eKr). Peagi levis rauatöötlemisoskus Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Zarathustra õpetus mõjutas Euroopa mõtlejaid. See õpetus oli aluseks mazdaismi religioonile, mille pühad tekstid kannavad Avesta koondnime
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
viljakust. · Ea-maa-aluste vete ja sügavuse valitseja. Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval. · Istar- taeva kuninganna, armastuse kehastaja, aga sõjakas. · Neil oli hästi palju vaime · Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid
Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjanduslikud ja ajaloolised tekstid
Neile järgnes kodanikkond, madalaimal kohal olid rentnikud ja orjad. Orjade tasakaal oli suurem kui Egiptuses. Neid kasutati eeskätt teenijana koduses majapidamises. Vana riigi alal sai Egiptuses hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee. Füüsiliselt head noored mehed võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse sõjavägi oli riigi hiilgeajal tugevaim. Põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitvägi ja hobukaarikud. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid. Armee koosseisu kuulusid ka võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamia sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga või ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast. Peamisteks väeliikideks olid kaarikud, soomustatud raskeratsavägi ja jalavägi
Füüsiliselt head ning vabadest talupoegadest ja noored mehed võeti eluaegsesse linnaelanikest moodustunud väeteenistusse jalaväest * riigi hiigelajal tugevaim * Assüüria ajal moodustati * põhijõu moodustas kilpide ja elukutseliste armee, mis oleks odadega relvastatud jalavägi, käepärast eliitväe ja hobukaarikud, igaühel * peamised väeliigid: kaarikud, kaks meest. Ka vaarao ja soomustatud raskeratsaväest ja väepealikud võitlesid jalaväest * armee kooseisu kuulusid ka * jalavägi jagunes: kiivrit, turvist, võõramaa palgasõdurite üksused kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud
Linna ümber olid tugevad müürid ja selle keskel kuningaloss. Kuningas juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikutest nõukogu arvamusega. Riik koosnes pigem mitmest erinevast riigist hetiitide ülemvõimu all, kui ühtsest riigist. Pärast surma sai kuningast jumal. Enamus hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, väiksem osa tegeles käsitööga. Orjasid oli küllaltki palju. Hetiitide sõjaväe peajõu moodustasid hobukaarikud. Hetiidid leiutasid kodaratega ratta. Nendes oli kaks meest: üks juhtis ja teine võitles. Seda toetasid hästi treenitud jalamehed, kellel oli lühikesed kõverad mõõgad ja sõjakirved. Hetiitide kõrgaeg oli 1400 eKr, kui vallutati Süüria ja osa Mesopotamiast. Süürias põrgati kokku egiptlastega. 1286. a. eKr Kadesi lahing Ramses II ja Hattusili III vahel. See lahing on viik. Kultuuris võtsid hetiidid palju üle oma naabritelt Mesopotaamia rahvastelt, kelle naabrusesse nad
14. Mesopotaamia panteon (jumalate kogum) on sumeri päritolu. Peaaegu kõik olid inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Neid kujutati ette suure perekonnana, kes elas rikaste moodi. Aga neil oli surematus ja üliinimlik võimsus. Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn. 15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak. 16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid. 17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas. Riigil puudus kindel pealinn, oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid (kuningas määras ülikute seast) pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Pöörati tähelepanu ühendusteedele, millest olulisem oli Suur Kuningatee. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne, rahvas leppis ülemvõimuga. 18
ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud. Perekond- perekonnamudel oli paarperekond, pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid
Mesopotaamias olnud suurriigid. Akadi riik, Vana- Babüloni riik, Assüüria riik, Uus Babüloonia riik. Mesopotaamia eluolu. Mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle, tal võis olla armukesi, kuid naisel mitte, lahutamine lubatud, täideti valitsejate korraldusi, maksude sissenõudmine, linnades sõltumatud käsitöölise, kaupmehed, maal harisid põlde vabad talupojad. Hetiidi ja pärsia riikide iseloomustus. Hetiidide impeerium(1700-1200eKr)- Türgi aladel, kasutusel kiired hobukaarikud, sõjaliselt tugevad, võtsid üle Mes. kiilkirja, kohandasid sobivaks, esimesed raua sulatajad, kergekaarikuväe leiutajad, riiki juhtis kuningas- teistega võrdne, lihtrahvas vaba, majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik jagatud satraapideks- asehalduskondadeks, rahvalt nõuti kuninga tunnustamist, maksude maksmist, rajati
Enamus egiptlasi olid talupojad. Harisid maad andsid vaaraole vilja korrastasid ja ehtasid niisutussüsteeme, ehitasid, osalesid püramiiside ehitusel. Käsitöölised töötasid peamiselt vaarao ja ülikute losside ja tmplite juuresj allusid riigi karmile korrale. Raha ei tuntud, töötegijale maksti toiduainete ja terbeesemetega. Oma ametit anti edasi põlvest põlve. Sõjavägi koosnes peamiselt kilpide ja odadega varustatud talupoegadest, eliitväe moodustasid kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käistöölised ja talupojad. Neid kasutati majapidamistes, ehitustöödel.ühiskond oli rangelt hierarhiline tipus absoluutse võimuga kunikgas. Ühiskond oli peamiselt sabiilne ja sugavalt traaditsioonitruu. Eluolu ja perekond Tegu oli maaühiskonnaga valdav enamik lihtrahvast elas maal. Nad elaid lihtsates savionnides ja nende päeva täitis töö. Ülikud aga elasid luksuslikes kahe või
Et raha Egiptuses ei tuntu, siis maksti töötegijaile tasu toiduainete ja tarbeesemetena. Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. Vana riigi ajal ei olnud püsivat sõjaväge, vajaduse korral kogusid asevalitsejad väe oma piirkonna talupoegadest ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läks see taas laiali. Egiptuse sõjavägi koosnes põhiliselt kilpide ja odadega relvastatud jalaväelastest, eliitväe moodustasid kahe sõdalaseda mehitatud hobukaarikud. Uue riigi ajal oli Egiptuselt kogu Lähis-Ida kõige paremini korraldatud sõjavägi. Orjad oli peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käsitöölised ja talupojad ja võõramaist päritolu sõjavangid. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline. Selle tipus seisnes absoluutse võimuga jumalkuningas kui kogu riigi, ühiskonnaja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Ühtlasi
Bkõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid ja sõjapealikud) Ckirjutajad (alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust) Dtalupojad ja käsitöölised Eorjad Ajaloo põhietapid Sõjavägi Vana riigi ajal sõjaväge ei olnud Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline sõjavägi, mis loodi sundvärvabisega(osa võimekamaid talupoegi võeti terveks eluks ja vanas eas said veteranid harimiseks maalapi) Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2 mehelised hobukaarikud Perekond ja olustik Pere elas pereisa sissetulekust Isa roll: meestel õigus haridusele, oma seisus ja amet kanti järeltulijale edasi, õpetas pojale kombeid Naiste roll: hoolitses maja ja laste eest Egiptuse religion Jumalad ja püha loomad üle 700(Rapäikesejumal, Amonloomis ja viljakusjumal, Horostaevajumal, Osiris surnute jumal, Isisviljakuse jumalanna, Sethkurjajõud, Hathor armastuse ja taevajumalanna, Thottarkusejumalanna, Anubis surnutejumal)
Kultuuri ühisteks tunnusteks olid Mesopotaamia mõju ja kirja oskamine. Hetiidide keel oli indoeuroopalik ja nad kasutasid hireoglüüf-kui ka kiilkirja. Aja jooksul kujunes ulatuslik hetiidi kirjavara, mille moodustasid kroonikad, religioossed ja mitte mütoloogilised teosed, rikalikud dokumendid ja seadused, millest enamik oli Hattusa kuninglikus arhiiviraamatukogus. Sõjakunst oli neil samuti kõrgel tasemel nende peajõud sõjarünnakul olid kiired hobukaarikud. Pärlased kasutasid kiilkirja, kohandades seda oma keelele, mis oli indoeuroopalik. Kiilkirja kujutati savitahvlitele. Pärslased võtsid üle võidetud rahvaste kultuuri ning pärlaste hulgas oli palju võõrmaalasi teadlasi. Maailma kultuuriloos on foiniiklased tuntud kui tähestiku leiutajatena. Foiniiklased kasutasid tähestikkirja. See kujunes välja 1000 aastal eKr ja koosnes 22 märgist. Foiniikased kandsid edasi teiste rahvaste kultuuri. Juutide kultuuri poolt on tuntud
rauda. 26)27)28)Hetiidi kuninga võim oli piiratud. Ta polnud ainuvalitseja nagu olid Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Ta juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama ülikutest koosneva nõukoguga. Enamik hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad. Käsitöölisi ja orje oli vähe.Hetiidi toetusid oma sõjalises võimsuses mitte palga- või ülikuarmeele, vaid vabadest kogukondlastest moodustatud sõjaväele. Armee peajõu moodustasid hobukaarikud, mis kaalusid vaid 5-10 kg ning olid seetõttu väga kiired. Peale vankrijuhi oli sellises kaarikus mõnikord ka kilbikandja. Jalavägi oli relvastatud kõverate mõõkade ja sõjakirvestega. Kõige tugevam oli riik Suppiluliuma ajal 1400 e.Kr. Suurem konflikt egiptlastega oli hettitidel 13.saj.e.Kr. Egiptuse vaaraoks oli sel ajal Ramses II ning hetiite valitses Hattusili III. Nende vahel sõlmiti ka rahu ja sõpruse leping (1269.e.Kr). Hetiidi riigi linnade tänavad olid sillutatud
riigisüsteemi, tegi seadustekogu · Assurbanibal Assüüria kuningas, kes oli suur vallutaja, kuid rajas ka Ninive raamatukogu · Nebukadnetsar- Uus-Babüloonia kuningas, vallutaja ja ehitaja: Babüloni linn, Istari väravad, Marduki tempel (Paabeli torn), Babüloni rippuvad aiad. d) Mesopotaamia teadussaavutused: · Kiilkiri · Ratas, hobukaarikud · Matemaatikas: kuuekümnendsüsteem, numbrite süsteem · Astronoomias: sodiiagi tähtkujud, · Astroloogia sünd e) Sarnasused ja erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse vahel Sarnasused Erinevused Tsivilisatsioonile omased tunnused olemas, Egiptus oli isoleeritud, Mesopotaamia nt. Kiri avatud
ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile. Töötegijatele tasuti toiduainete ja tarbeesemetega , sest raha Egiptuses ei tuntud. Sõjavägi Vana riigi ajal koosnes talupoegadest, kes vajaduse korral kogunesid ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läksid laiali. Uue riigi ajal moodustati aga hästi väljaõpetatud alaline sõjavägi. Sõjaväe peamisteks relvadeks olid kilbid ja odad. Eliitvägi kujutas endast aga kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjus Egiptuses oli tekkinud eelkõige selle tõttu, et kohustuste täitmajätmise eest ning võõrmaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli ühiskonnas võrdlemisi väike tähtsus ja nad moodustasid vaid tühise osa maa elanikkonnast. Egiptus oli riik, mille tipus seisis jumal-kuningas võimuga absoluutse. Tema võimu toetas suhteliselt väiksearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud, preestrid ja sõjaväelased
- Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca Vana Babüloonia (1800 1600 eKr) kuningas Hammurapi; · A) laiendas riigi piire · B) korrastas riigisüsteemi · C) seadustekogu Assüüria (9. 7. Saj eKr) vanaaja sõjakaim riik; · A) tugev sõjavägi · B) hobukaarikud · C) küüditamised >7. Saj eKr Egiptuse - riik kasvas liiga suureks Uus-Babüloonia (7. 6. Saj eKr) Nebukadnetsar · A) vallutaja · B) ehitaja (Babülon ja rippaiad) 2) Vana-Kreeka Ajalooperioodid: · Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur 2000 1100 eKr; loetakse Euroopa tsiv. alguseks - Labürinditaolised lossid; rahumeelne kultuur; hävines; NB! 1200 eKr Trooja sõda · Tume ajajärk 1100 800 eKr
Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 eKr.) - valitsejate võimu ja stabiiluse kõrgaeg (püramiidid Gizas). Keskmine riik (u. 1950-1650 eKr.) - võimukeskus koondus Teebasse ja perioodi lõpetab Aasiast pärit hüksoslaste sissetung deltasse. Uue riigi periood (u. 1550-1075 eKr.) - võimsuse hiilgeaeg (hobukaarikud), mil alistati Palestiina ja Süüria (hetiidid ja Kadeži lahing). Selle perioodi kuulsaimad valitsejad olid Thutmosis III ja Ramses II. Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased). 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja,
ja fikseerisid ülesannete täitmist. Enamik egiptlasi olid talupojad, kes harisid vaarao e. riigi maad. Neil olid kindlad kohustused. Nende koormiste hulka kuulusid ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid. Käsitöölised töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures. Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. Egiptuse sõjavägi koosnes põhiliselt kilpide ja odadega relvastatud jalaväelastest, eliitväe moodustasid kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline.Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal- kuningas kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Nii toimis Egiptuse riik jumalast määratud ja peensusteni reguleeritud süsteemina. Põhiolemuselt
Käsitöölised töötasid vaaro ja ülikute losside nign templite juures. Neil oli kindlaksmääratud kohustused. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised ja võõramaist päritolu sõjavangid. Nende tähtsus väike. Sõjavägi. Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi vaaraodel oli hästi treenitud alaline armee, mis moodustati sundvärbamisega. Veteranid said maatüki. Põhijõuks kilpide ja odadega relvastatud jalavägi. Eliitväeks hobukaarikud, igal kaks meest. Kasutati ka palgalisi võõramaiseid sõdureid. Eluolu. Egiptus oli maaühiskond. Ülikud elasid 2- või 3- korruselistes rõdude ja varendadega maamajades. Aega veedeti külaliste seltsis pidusöökidel. Talupojad elasid palmliehtedest katusega savionnides. Põhitoit nisu- või odrajahust leib. Liha söödi harva. 3.3 Religioon ja kultuur. Kiri ja haridus. Kirjamärgid hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja on sellest arenenud
Paljude asjade esmaleiutajad (ratas, kiilkiri, õlu) · Akadi riik - 2300-2100 eKr Eriline keel, mida võib pidada tolle aja lingua franca'ks. · Vana-Babüloonia - 1800-1600 eKr Hammurapi seadustekogu (maailma esimesed süstematiseeritud seadused) · Assüüria - 9.-7. saj eKr Vanaaja sõjakaim riik (tugev sõjavägi, hobukaarikud). Esimesed Egiptuse vallutajad. Valitseja Assurbanibal rajas Ninive raamatukogu. · Uus-Babüloonia - 7.-6. saj eKr Valitseja Nebukadnetsar on suur vallutaja ning ehitaja (lasnud rajada Babüloni linna uhked ehitised nt. Istari väravad või Babüloni rippaiad). Isikud ·Gilgames - üks Sumerite kuningatest, kellest on kirjutatud ka eepos
3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattusa. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga
3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattuša. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattušili. Tähtsaim lahing oli Kadeši lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga
töölised, sõjavangid) 4. Sõjavägi hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. a. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. b. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee, mis loodi sundvärbamisega: · Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks. · Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki. c. Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2-mehelised hobukaarikud. 5. Perekond ja olustik a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. d
Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas D 2 XVII-XVI sajandist eKr pärinevad Mükeene ülikute rikkalike hauapanuste hulgas oli hulgaliselt võõramaist päritolu luksusesemeid sealhulgas Kreeta-pärane härja pea ja kullast surimaske mis ei jäta kahtlust toonaste ülikute tihedatest sidemetest Kreetaga, kuid osutavad ka võimalikele kontaktidele Lähis- Ida maade, eriti Egiptusega. Hauasteelidel kujutatud hobukaarikud näitavad, et neil sajanditel Lähis-Idas võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatidele. /.../ Mükeene kultuurile on omased kindlustatud lossid. Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas. Teiselt poolt
tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike- Aasiasse, aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattusa. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga.
Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse. Ka Kreekas said elu keskusteks lossid, tuntuim Mükeene
pärast sõjaretke läks see taas laiali. Uue riigi ajal oli Egiptusel hästi väljaõpetatud alaline sõjavägi. Ka sõdurite pojad määrati sageli oma isa ametit jätkama. Teenistuseks juba kõlbmatud veteranid said maatüki, mille harimisega endale vanaduses elatist hankida. Kasutati ka palgasõdureid. Põhiliselt koosnes Egiptuse sõjavägi kilpide ja odadega varustatud jalaväelastest, eliitväe moodustasid kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Neid kasutati vastavalt oskustele ja otstarbe vajadusele erinevates paikades ning eritööde jaoks. 13 Eluolu Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga, suuremad linnad, mis arenesid peamiselt losside ja templite ümber ei määranud Egiptuse olustiku üldilmet
Ka sõdurite lapsed määrati sageli oma isa ametit jätkama. Vanuse tõttu väeteenisteseks kõlbmatud veteranid said enda käsutusse maatüki, mille harimisega vanaduses elatist hankida. Lisaks egiptlastest koosnevale regulaarväele palkasid Uue riigi vaaraod oma teenistusse ka välismaiste palgasõdurite väeosi. Sõjaväe põhijõu moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväelased, millele eliitväena lisandusid kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Uue riigi ajal oli Egiptuse sõjavägi kõige paremini korraldatud ja üks võitlusvõimelisemaid kogu Lähis-Idas. Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas Egiptuses oli tavaline mehest naisest ja nende alaealistest lastest koosnev paar-perekond. Mees oli perekonna pea, kuid ka naise õigused olid tagatud. Abiellumisel säilitasid nii mees kui naine osaliselt eraldi vara ja ka nende ühisvarast, mida abielu vältel haldas mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada
Sel perioodil toimus ka sumeri alade semiidistumine. Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis teaduskeelena veel pikka aega. Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest. Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid
tegema tööd riiklikel ehitistel. Käsitöölised töötasid vaarao ja ülikute losside ja templite juures. Neile maksti tasu toiduainete ja tarbeesemetena. Ametit anti põlvest põlve. Sõjaväe moodustasid talupojad. Vana riigi ajal polnud püsivat sõjaväge. Uue riigi ajal oli valiti tugevamad eluaegsesse teenistusse, pojad jätkasid teenistust. Veteranid said maatüki. Oli ka välismaiste palgasõdurite väeosi. Sõjaväes kilpide ja odadega jalaväelased, eliitväes kahe sõdalasega hobukaarikud. Giza suured püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale; vanim ja suurim on vaarao Hufu e. kreeka nimega Cheopsi püramiid 4.Muistne Egiptus: usk Ra tähtsaim jumal, päikesejumal; kujutati eaka mehena; maailma looja ja esmane valitseja; iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare ja igal ööl läbis allmaailma valdused; hakati samastama Teeba jumala Amoniga Keskmise ja Uue riigi ajal, kui valitsesid Teebast pärit vaaraod; Amonit kujutati inimesena, mõnikord oli tal
Uuest tõusust annavad selget märku alles 17. 16. sajandi Mükeene ülikuhauad (hiljem rajatud lossi alal paiknev nn hauaring A ja veidi varasem hauaring B eelmisest pisut eemal). Rikkalike hauapanuste hulgas oli arvukalt võõrast päritolu luksusemeid sealhulgas Kreeta-pärane härja pea ja kullast surimaske mis näitavad toonaste ülikute tihedaid sidemeid Kreetaga, kuid osutavad ka võimalikele kontaktidele Lähis-Ida maade, eriti Egiptusega. Hauasteelidel kujutatud hobukaarikud tõendavad, et neil sajandeil Lähis-Idas võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatlidele. Toonaste mükeenlaste etnilise kuuluvuse kohta otseseid tõendeid pole, kuid ei näi kahtlust, et tegu oli kreeklaste esivanematega. Kiire areng ja tugev Kreeta mõju jätkusid 15. sajandil. Just sel ajal vallutasid kreeklased Knossose ja võtsid kasutusele lineaarkirja B. Tõenäoliselt kujundasid minoilised mõjud ka Kreekas kujunenud riikluse tüüpi. 14
annaabi.ee 
